Sester: riigieelarve kolm prioriteeti on majanduskasv, riigi julgeolek ja rahvaarvu tõus
2017. aasta riigieelarve maht on 9,66 miljardit eurot. Kulud kasvavad võrreldes 2016. aastaga 734 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti. Tulude maht kasvab 780 miljoni euro võrra 9,48 miljardi euroni.
Maksumuudatused
2017. aastal jätkub tulumkasuvaba miinimumi tõus. "Täna on maksuvaba miinimum 170 eurot ning tõuseb järgmisel aastal 180 euroni. Oluline on ka see, et järgmise aasta kevadel on madalapalgalistel võimalik kas täielikult või osaliselt tagasi saada tulumaks, mis nad on Eesti riigile maksnud 2016. aastal," rääkis Sester.
2017. aastak jääb ära majutusasutuste käibemaksu tõus ning 2018. aastal jääb ära diiselkütuse aktsiisi tõus. "Alkoholiaktsiisi puhul on tõusmas lahja alkoholi aktsiis. Arvestades keskmist palgakasvu ja ka erinevaid maksumuudatusi, tekitaksime me muidu olukorra, kus lahja alkohol odavneb. Eraldi on kokku lepitud, et aktsiisitõusud lükatakse veebruari algusesse, mis annab võimaluse teostada ettevõtetel jõulumüüke ja osta jaanuaris ette laovarusid."
"Tööjõu efektiivne maksumäär langeb 34,3% peale. Välistoetustest on oodata 961 miljonit eurot, millele kaasneb ligikaudu 800 miljonit eurot Eesti riigi toetust."
Julgeolek
"Me oleme võtnud vastu NATO liikmesriikide nõude maksta 2% SKP-st ning seda me oleme alati täitnud, mis on Eesti jaoks märgiliselt väga hea. Eraldi kokkulepe tehti poolteist aastat tagasi, kus liitlasvägedele suunatavad kulud on üle 2%."
"Uue valitsuskoalitsoiooni plaani kohaselt on 2018. aastaks ette nähtud lisaks 2% panustada ka liitlaste kohalolekule. Vaatades 2017. aasta kulusid võib öelda, et see on peaagu 2,2 % SKP-st, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Tähelepanu pööratakse ka siseturvalisusele, investeerides kiirreageerimisse ja ühtlasi jätkatakse ida piiri ehitust, millele eraldatakse 20 miljonit eurot," ütles Sester.
Toetus lastega peredele
"Eraldi tähelepanu on lastega peredele suunatud tegevustes. Võrreldes septembris esitatud riigieelarvega, on toimunud muudatused stimuleerimaks kolmandale lapsele suunatud toetusi, milleks on 300 eurot."
"Miks just kolmandale lapsele? Esiteks on Eesti rahvaarv hetkel languses ja selleks, et iive tõuseks peaks peres olema üle kahe lapse. Teiseks on kolmanda lapse puhul risk või sisemine kartus, et langetakse vaesusesse kõige suurem."
"Käivitub elatisabi fond, millest on räägitud juba üle 10 aasta, kus üksinda lapsi kasvatav vanem saab elatisraha, kui teine vanem talle seda ei maksa."
Euroopa Liidu eesistumine
"Meie algne teadmine oli, et eesistumine algab 2018. aasta kevadel, aga nüüd tõsteti seoses Inglismaa otsusega liidust lahkuda eesistumine 2017. aasta teise poolde, mis läheb maksma 35 miljonit eurot."
Ravikindlustus
"Me oleme olukorras, kus haigekassa tulud kasvavad üle 60 miljoni aastas ja selle põhjuseks on inimeste palkade kasv. Sotsiaalmaks laekub otse haigekassa tuludeks ja mida kõrgemad on palgad, seda suurem on haigekassa eelarve. Kui 2016. aastal me räägime suurusjärgust miljard eurot, siis 2020. aastal me räägime 1,3 miljardist. Koalitsioon leppis ka kokku, et lisaks sotsiaalmaksule läheb haigekassale veel täiendavalt 10 miljonit eurot."
Valitsussektori palgad
"Meie suurim prioriteet on õpetajad ja teekond õpetajate palga tõusuni 120% Eesti keskmisest palgast on lähiaastate riigieelarves kajastatud. See nõuab jõuliselt täiendavaid lisavahendeid. Lisaks õpetajatele on kõrgema prioriteediga sotsiaaltöötajad, kõrgharidusega kultuuritöötajad ja siseturvalisuse valdkonnas. Nende alade palgafond kasvab 3%," rääkis Sester.
Olulised makronäitajad
Eesti majanduskasv on 2017. aastal prognoositud 2,5%. Inflatsioon langeb 2,7% peale. Riigieelarve tulud kasvavad 8,9% piirini ning kulud 7,7%. Keskmine palk tõuseb 5% ehk 1200 euroni. Keskmine vanaduspension kasvab 5% ehk 416 euroni.
Pressibriifingul esitas teravaid küsimusi endine rahandusminister ja reformierakondalne Aivar Sõerd, kes mainis, et 15 miljonit eurot IT-kuludele tulumaksu muudatuste sisseviimiseks kahes valitsemisalas on uskumatult suur summa, eriti kuna sotsiaalkindlustusamet on hädas oma toetuste väljamaksmise IT-süsteemi valmisehitamisega, milleks ei jätku piisavalt raha.
"Blogipidaja küsis neli korda, aga ma vastan ainult ühe korra," ütles rahandusminsiter Sven Sester. "IT-süsteemid vajavad iga-aastaseid kulukaid investeeringuid. IT-süsteemide arendamisse oleks vaja pansutada 300 miljonit, kuigi iga-aastaselt on selleks ette nähtud 10 miljonit, seega on vajadused pidevalt suuremad kui võimalused. 15 miljonit ei ole kindlasti mõeldud uue maksusüsteemi elluviimiseks. Nii suur summa ei pruugi kuluda, me ei taha lihtsalt tekitada olukorda, kus vahendeid jääb jälle puudu," vastas minister.
