Siemensi uuring: Tallinnal puhtuse osas suur arenguruum
European Green City Index edetabeli eesotsas on Kopenhaagen, Stockholm ja Oslo. Kolm viimast on Bukarest, Sofia ja Kiiev. Soome pealinn Helsingi on seitsmendal kohal, Riia on 15 ja Vilnius 13 kohal. Vilnius on ka kõige kõrgemale kohale jõudnud Ida-Euroopa linn.
Tegu on Siemensi poolt juhitud ja finantseeritud, kuid peamiselt The Economist Intelligence Unit poolt kokku pandud mitmekülgse mõõdikuga, mis hindab Euroopa Linnade keskkonnasõbralikkust, rohelisust ja puhtust. Indeks on jagatud kaheksasse alamkategooriasse: CO2 saaste, energia, ehitised, transport, vesi, prügi, õhu kvaliteet ja keskkonnateadlik valitsemine.
Tallinn saab kõige kõrgemad kohad järgmistes kategooriates: õhu kvaliteet (6.koht), transport (10. koht) ja vesi (12.koht). Väga nõrga, lausa eelviimase koha saab Tallinn aga energia ja ehitiste kategoorias, samuti nõrga 26. koha CO2 saaste osas.
Suur osa Tallinna nõrkustest tuleb aga mitte niipalju linna, vaid ikkagi riigi kui terviku nõrkustest. Näiteks CO2 saaste puhul mõõdeti seda kui palju CO2 toodetakse elanike arvu kohta, sisemajanduse kogutoodangu suhtes ja millised on kavad CO2 emissioonide vähendamiseks. Suuresti on tegu riigi energiapoliitika teemaga, kus linna võimalused kaasa rääkida on piiratud.
Ehitiste kategoorias sai Tallinn eelviimase koha. Kuigi viimastel aastatel on linnas toimunud ehitusbuum, domineerivad siiski 1960-70-l ehitatud tihti halvas seisukorras ja energiat raiskavad hooned. Ka viimaste aastate ehitusbuumi ajal ei pööratud energiasäästule kuigi palju tähelepanu.
Tallinna prügimajanduses on positiivseks see, et ümbertöötlemise arvestuses oleme Euroopa linnade seas kõrgel kuuendal kohale. Miinusküljeks aga tõsiasi, et Tallinnas tekib prügi ühe inimese kohta tunduvalt rohkem kui loetelus olnud linnades keskmiselt. Tallinnas 883 kilo prügi elaniku kohta versus 511 kilo Euroopa pealinnades keskmiselt.
