Siim Kallas: kihlveopanganduse tagajärjed pärsivad Euroopa majandust siiani
„Eelarve puudujääk, vastutustundetu eelarvepoliitika, kulutamishimu nõudsid ja nõuavad piiranguid. Juba siis märgati, et riikide võla haldamisel on veel üks aktiivne tegija – pangandus. Euroopa pankadele kuulub umbes 30 protsentsi riikide võlast. 2015. aastal maksavad euroala riigid 255 miljardit eurot võlaintressi," rääkis Kallas.
„Riikide võlg on pankadele väga oluline sissetulekuallikas,” lisas Kallas. „Pangad on riikide jaoks suured ja tähtsad. 2001–2011. aastail kasvas Euroopa SKP 1,3 korda, pankade aktivad aga 1,8 korda. Euroopa pankade aktivad moodustavad 349% Euroopa SKT-st, USAs vaid 78%. Ameeriklased võivad olla meist palju konservatiivsemad, kuigi mulje on justkui vastupidine. 2008–2012 majanduskriis, mis tundus sageli lausa lämmatavat, rusuvat kogu majanduspoliitilist otsustamist Euroopa Liidus, oli euro usaldusväärsuse kriis, Euroopa riikide eelarvepoliitika kriis, võlakriis.”
„Viimase paarikümne aasta jooksul on pangandus olnud väga „innovatiivne””, märkis Kallas. „Turule on lubatud uued investeerimistooted, tuletisinstrumendid, tulevikutehingud. Nimetan neid kihlveotehinguteks. Panustatakse, veetakse kihla aktsiate, intressimäärade, krediitide, valuutakursside ja teatud kaupade (õli jne) muutumise peale. Aastal 2007 oli kihlveotehingute lepingute maht 500 triljonit dollarit, mis ületas maailma rikkuse (wealth) kolmekordselt. Uskumatu? Turule paisati investeerimistooted, mille kohta keegi täpselt ei tea, mis tooted need on.”
„2012. aastal moodustasid laenud mitterahandusasutustele (teistele ettevõtetele, mis ei tegutsenud rahanduses) ainult 28% Euroopa pankade aktivatest,” sõnas Kallas. „Tekkis justkui omaette maailm, mis toimetas muust maailmast eraldi. Muidugi selgus, et pangad olid andnud palju halbu laene. Ja mitte ainult halbu, vaid ka väga halbu ja lausa kohutavaid laene. Ilmsiks on tulnud, et majanduses on lisaks likviidsuse ja maksejõulisuse kriisidele ka suur usalduskriis.”
„Pangad laenavad meelsasti raha valitsustele,” märkis Kallas. „Riigivõla kasv on pankade jaoks suur tuluallikas. Riigi võlakiri annab palju rohkem tulu kui laenamine näiteks lennundusettevõtetele, millest vaid kõige edukamad võivad rääkida 2–4%lisest kasumimarginaalist. Riigivõlakirjad olid kuni viimase ajani bilanssides nullriskiga, laenud ettevõtetele enamasti 100% riskiga. See on nõiaring, mille katkestamine on vajalik. Sest lõpuks on see kahjulik maksumaksjale. See on ka omamoodi ebaaus konkurents. Reaalmajanduse ettevõtted on rahale juurdepääsemiseks palju raskemas olukorras kui pangad ise.”
„Maailma rahandust korraldavad asutused astuvad samme, et panganduse rolli reguleerida ja võimalikke tulevikuriske ennetada,” lausus Siim Kallas.
„Euroopa Liit on loonud ühtse pangajärelevalve süsteemi ja võtnud 130 suuremat panka otsekontrolli alla, sealhulgas ka SEB ja Swedbanki. Euroopa Liit soovib tõsta omakapitali nõuet pankades ja muuta aktivate seostamist riskidega paindlikumaks. Seda selleks, et pangad ei oleks rahastamisahelatega nii tugevasti üksteise külge seotud, et iga üksiku panga kriis toob kaasa doominoefekti. Kuid inimfaktor jääb. Kõik õnnetused, mis läbi aegade pankades aset on leidnud, on ikka seotud inimeste poolt tehtud halbade, valede või pahatahtlike otsustega. Seega on usaldamise vanamoeline probleem ikka aktuaalne, nii pankade sees kui klientide ja pankade, pankade ja riigi vahel," lisas ta.
