Siim Kallas: korruptsiooni ohjamine pole ainult kohtunike mure
"Eestis kasutatav mõiste jokk - juriidiliselt on kõik korrektne - sobib suurepäraselt n.ö formaalse õiguskaitse probleemide iseloomustamiseks. See on juhus, kus kohus on jäetud üksinda. Kui kohus on ainuke, kes peab suutma korruptsiooni tõrjuda, siis jääb seda päris kindlasti väheks," ütles Kallas.
Korruptsiooni tõrjumiseks on seadusandlikult mitmeid võimalusi. "Kindlasti on vaja lihtsustada reegleid, vähendada igasuguste lubade ja litsentside arvu, vähendada maksusoodustusi, vähendada riigi osalust majanduses, müüa ülearused riigi ja omavalitsuse maad erakätesse, allutada teenused turumajandusele," tõi Kallas näiteid.
Kui me tahame teha Eesti tõeliselt korruptsioonivabaks, siis on see kogu ühiskondliku eliidi asi. "Eliit on muidugi märksa laiem mõiste kui poliitiline eliit. Suur vastutus on ka kohtunikel, äritegelastel ja muidugi ajakirjanikel."
Korruptsioonivaba ühiskond ei saa vältida korruptsioonijuhtumite esilekerkimist. "Kui ühiskonnas pika aja jooksul ei ühtegi korruptsioonijuhtu ei avaldada, siis on see pigem kahtlane," lisas Kallas.
Korruptsioonivastases kultuuris on Kallase sõnul lihtsam korruptsiooni tõrjuda. Teadlik korruptsioonivastane suhtumine oleks tema sõnul ka üks võimalus, millega Eesti saaks positiivselt silma paista.
Eetikast rääkimisel ei ole kahtlemata ühest lähenemist. Kallas kutsus kodanikeühendusi korraldama üle-Eestilisi eetikapäevi, kus ei räägitaks üldistest kõrgetest põhimõtetest, vaid analüüsitaks eetikareeglite järgimist praktikas ja analüüsitaks konkreetseid vaidlusalaseid juhtumeid.
