„Ülemaailmse logistika arengut segavad tõsised poliitilised piirangud,” ütles Siim Kallas. „Peamine takistus on rahvuslik killustatus, samuti riikidevahelised erimeelsused ning protektsionistlikud lähenemised, mis segavad logistika sujuvat korraldamist nii maailmas kui ka Euroopa sees. Kuna logistika on valdkond, mis annab Euroopas tööd 7 miljonile inimesele ning logistika kulu moodustab kaubahinnast kuni 15%, tuleb piirangutest majanduse hoogustamiseks vabaneda," rääkis ta.

Kallase sõnul väga suur piirang logistika arengule Euroopas vastuseis erakapitalile.

„Ma pean kahjuks ütlema, et minu 10aastase Euroopas töötamise aja jooksul vastuseis ei leevenenud, hoopis süvenes usk riiklikku plaanimajandusse. Inimeste mälu on paraku lühike. Piiranguks on ka digituru puudumine, seda turgu Euroopas lihtsalt ei eksisteeri. Põhjused on samad: rahvuslik killustatus, protektsionism. Siin seisavad vastu ka väga suured ettevõtted, näiteks telekommunikatsioonifirmad,” selgitas Kallas.

Teine näide poliitilistest piirangutest on tema sõnul raudtee.

„Minu eesmärk oli üle-euroopalise raudteevõrgu loomine, mis põrkus ka väga suurele vastuseisule. Täna Eestist rongidega otse kindlaks ajaks nt Frankfurti sõita on väga keeruline. Täna on selleks transpordivahendiks auto, millega on võimalik õigeks ajaks kohale jõuda. Autot ei pane keegi nädalaks ajaks parklasse, et oodata, millal ta üle piiri saab, kuid rongidega see täna kahjuks nii on ning seda on vaja muuta,” nentis ta.

Väga oluline on Kallase hinnangul ka see, et sotsiaalne dialoog peab saama reaalse sisu.

„See, et Pariisi metrootöötajate streigi ajal ei saa 10 miljonit inimest ühe päeva jooksul tööle sõita ja kogu majandus riigi pealinnas seisab, ei ole õige. Töötajate huvidega tuleb kindlasti arvestada, aga minimaalne teenuse tase peab olema reguleeritud. Ühe sektori rahulolematuse mõju ei saa olla riigile halvav. Näiteks Lufthansa pilootide streikide puhul ei saa keegi aru, mille vastu nad streigivad.”