Siim Kallas tööstusfoorumil: Eestis on ettevõtlusvaimu rohkem kui kümme aastat tagasi
Siim Kallas ütles täna Kundas toimuval tööstusfoorumil „Eesti tööstuse sidurid ja pidurid“, et Eestis on 117400 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mida on 53 000 võrra enam kui kümme aastat tagasi – see näitab, et meil on ettevõtlusvaimu, kuigi ettevõtluskeskkond on keeruline. Siim Kallase sõnul on vaja leida pragmaatilised lahendused, kuidas hakkama saada.
Täna toimub Kundas Estonian Cell’i 10. sünnipäevale pühendatud tööstusfoorum „Eesti tööstuse sidurid ja pidurid“.
„Ettevõtluskeskkonna üle ei saa väga kurta, kui võrrelda seda näiteks teiste Ida-Euroopa maadega,“ sõnas Siim Kallas. „Eestis on täna majanduskasv kui poliitiline prioriteet liikunud tagaplaanile ja see viitab, et üldiselt ollakse majandusolukorraga rahul. Aga meie majanduse tulevikku mõjutavad asjaolud pole kuigi rõõmustavad: rahvaarv väheneb, välisinvesteeringute juurdevool on muutunud väljavooluks, Euroopa Liidu majanduskasv on väike, Euroopa abirahade tulevik on tume, Vene turg on suletud, Soome majandus ei arene. Meie oma eraettevõtete investeerimisvõime väheneb.“
Siim Kallase sõnul on ettevõtluse toetamiseks mitmeid võimalusi. „Esiteks, edendada haridust ja koolitust, selleks et oleks piisavalt inimesi, kelle algatusvõimet ja ettevõtlusvaimu toetaksid ka korralikud teadmised, kuidas ettevõtet asutada ja käigus hoida nii siin Eestis kui ka mujal. Teiseks kurdetakse nii meil kui kogu Euroopas rahastamisvõimaluste vähesuse üle. Kolmandaks kardetakse Euroopas ja küllap ka meil ettevõtete pankrotistumist, millele järgneb ühiskondlik süüdimõistmine ja halvakspanu. Neljandaks – kõikjal on mureks administratiivne koormus, Eestis arvatavasti vähem kui mujal Euroopas,“ rääkis Siim Kallas.
„Majanduskasv tuleb töö ja kapitali koostöös. Ma vajame täna erakapitali oluliselt suuremat juurdevoolu, suuremat eraalgatust. See pani meie majanduse 25 aastat tagasi liikuma, see viib meid ka edasi,“ sõnas Siim Kallas. „Ma rõhutan vajadust laiendada erasektori võimalusi majanduses. Majandussuhted eraomandile põhinevas majanduses on põhimõtteliselt vabad kokkulepped vabade partnerite vahel – pole paremat majanduskorraldust inimeste algatusvõime toetamiseks. Riiklik ettevõtlus, kuitahes veetlev see ka ei tunduks, jõuab lõpuks paratamatult korruptsiooni, seisakusse, bürokraatiasse.“
„Riigiettevõtted on Eestis muutunud poliitilise toiduahela osaks. Just riigiettevõtetes on ilmsiks tulnud viimase aja suurimad korruptsioonijuhtumid. Uurimine käib. Mis tuleb veel ilmsiks Tallinna Sadamaga seoses? Mis tuleb ilmsiks Eesti Energias?“ rääkis Siim Kallas. „Peame võtma võitlust korruptsiooniga tõsiselt, kriitiliselt läbi vaatama oma majanduspoliitika, et saada aru, mis on juhus ja mis on süsteemne viga. Rohkem kui 25 aastat tagasi erastasime julgesti riigiettevõtteid, kasutades mudelit, mida on peetud kõige paremaks kogu Ida-Euroopas. Kas meil täna on vähem pealehakkamist?“
„Tuntud ärimeest Köögertali Tammsaare „Tõe ja Õiguse“ IV köitest segasid edukat äri ajamast kolm asja – rahvas, pangad ja valitsus. Vana Testament pidavat ütlema, et äritegevus sõltub jumala abist. Olukorraga leppimine ja vaid jumala abile lootmine jätab algatusvõime hooletusse. Lõppkokkuvõttes oleme ikka oma õnne lukksepad,“ rääkis Siim Kallas.
