Silmetist sai õlekõrs maailma kõrgtehnoloogiatööstusele
Arvutid, mobiiltelefonid, tuulegeneraatorid, lennukimootorid, külmutusseadmed ja isegi autod töötavad tänu kõrgtehnoloogilistele lahendustele – seega tänu haruldastele ja muldmetallidele. Ligi 95 protsenti neist metallidest toodetakse Hiinas, kogu ülejäänud maailma ainukene tootja on Silmet, mis asub Eestis Sillamäel.
Silmeti tõstis ainulaadselt mõjukale positsioonile Hiina karm ja ambitsioonikas poliitika.
Hiina kommunistide liider Deng Xiaoping otsustas 1980-ndate keskel, et tema riik saavutab tänu muldmetallidele maailmas samasuguse mõjukuse nagu Lähis-Ida naftaga, ja suunas investeeringute tulipunkti just selle metallurgiaharu.
Kõrgtehnoloogia üleilmse võidukäigu ajal alustas Hiina maailmaturu üleujutamist odavate metallidega. Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias asuvad tööstusettevõtted panid üksteise järel väravaid kinni, sest nad ei suutnud suuremate kulutuste tõttu Hiina algatatud hinnaralliga kaasa minna.
Alates 2006. aastast muutis aga märkimisväärsete konkurentideta jäänud Hiina oma taktikat, hakates eksporti igal aastal 5–10 protsendi võrra kärpima. Tänavu juuliks oli ekspordikvoot vähenenud 40 protsenti võrreldes 2005. aastaga, hinnad aga tõusnud ligi 20 korda.
Kui seitse aastat tagasi moodustas haruldaste metallide äri maht maailmas rohkem kui 5,5 miljardit krooni 85 000 tonni juures, siis tänavu ulatub käive 125 000 tonnini ja 22 miljardi kroonini, kirjutab The Economist. Järgneva viie aasta jooksul võib oodata turu kasvu kahe kolmandiku võrra.
Hiina käsutuses on vaid 35 protsenti maagist, kuid 95 protsenti turust, millest 60 protsenti suunatakse siseturule. Ekspordi piiramise taga võibki näha soovi mõjutada maailma suuri kõrgtehnoloogiatootjaid Hiinasse kolima.
Nüüd on Silmeti olukord muutunud unikaalseks – hiinlased ei taha muldmetalle tarnida, kuid Californias ja Austraalias suletud tehased suudetakse käivitada alles nelja aasta pärast. Tiit Vähil on võimalik mitmekordistada Silmeti tootmismahtu, sest 1990. aastatel Nõukogude Liidu rajatud tootmisliin võimaldab seda teha ilma suurte lisainvesteeringuteta.
Kuid Silmeti elu pole sujunud kaugeltki nii roosiliselt, nagu see esmapilgul paistab.
2008. aastal tundus, et vaatamata üleilmsele pangakriisile läheb kõik ülesmäge. Hinnad ja marginaalid kasvasid hoogsalt. Panganduskriisi ülekasvamine majanduskriisiks tõi 2009. aastal aga nii kiire languse, et see oleks nõrgema närviga omanikke sundinud Silmetit sulgema.
Kõik maailma tootmisettevõtted vähendasid tootmismahte drastiliselt. Haruldaste muldmetallide tarnimislepingute sõlmimine lükati edasi, sest hinnad langesid ja samal ajal ei suutnud kaevandusettevõtted tarnekoguseid ette kindlaks määrata. „Nõudlus nii metallilise nioobiumi toodetele kui ka nioobiumoksiidile oli maailmaturgudel olematu,” tõdeb Silmeti 2009. aasta aruanne. „Kogu nioobiumi müük tulenes 2008. aasta lepingute täitmise kohustustest või 2009. aasta I kvartali metallimüügi puhul Silmeti klientide hea tahte põhisest tegevusest, eesmärgiga toetada Silmetit kriisi olukorras.”
Nioobiumi ja tantaali tootmisüksuste käigushoidmine kogu aasta vältel oli võimalik üksnes seetõttu, et need ained olid juba enne hindade langust terveks aastaks ette välja müüdud.
Ergutuspaketid ja kiire taastumise lootus ei andnud 2009. aasta jooksul tulemusi ja kogu aasta müük tugines ühekordsetele tehingutele, mida tehti üksnes Silmeti maksevõimelisena hoidmiseks.
Kuna langus jätkus, siis keskendus tehas klientide debitoorsete võlgnevuste kontrollimisele, et mitte sattuda plindrisse üle tähtaja ulatuvate krediitide haldamisega.
„Kliendid, kes on ajalooliselt ostnud Silmeti toodangut pika-ajaliste lepingute baasil, muutsid oma strateegiat ning ostsid ainult äärmise vajaduse korral lühiajaliste lepingutega,” selgitab aastaaruanne. „See häiris kogu tarneahela tegevust ning seetõttu ei olnud võimalik osta ka tooret pikaajaliste lepingute põhjal.”
Silmeti käive langes vaatamata pingutustele ligi viiendiku võrra. Kui 2008. aastal teeniti käivet 489 miljonit krooni, siis 2009. aastal 382 miljonit krooni. Kõige suurema tagasilöögi andis nioobium, mille müük langes aastaga umbes 71 miljonit krooni.
Valmistoodangu laovarusid oli 2009. aasta alguses 146 protsenti rohkem kui 2008. aastal. Kuid 2009. aasta lõpus oli valmistoodangu laojääk vaid 70 protsenti.
Aasta varem 22,4 miljonit krooni kasumit teeninud ettevõte langes 2009. aastal 26 miljoni krooni suurusesse kahjumisse. Vallandati 14 töötajat, alles jäi 513 töötajat.
Üldise majandusliku olukorra halvenemise tõttu peatati kõik suuremad investeerimisprojektid ja finantseeriti ainult kõige olulisemate projektide lõpuleviimist 7,1 miljoni krooni suuruses summas. Aasta varem investeeriti 17,9 miljonit krooni.
Tiit Vähi: nõudlus meie toodangu järele ainult kasvab
Ehkki Silmeti üks omanik Tiit Vähi enda sõnul valitsust kritiseerida ei taha, mainib ta, et inimeste jaoks osutusid kärpeotsused liiga kalliks.
•• Kas praegune eduseis võib Silmeti tootmismahtudes ja omanikele muutusi kaasa tuua?
Silmet Grupp ja Tiit Vähi mängust välja minna ei taha, teiste aktsionäride suhtes seisukohta ei võta. Silmet on pikaajalise perspektiiviga projekt. Meil on praeguse tehnoloogia juures ilma oluliste investeeringuteta võimalik tootmist kasvatada paar-kolm korda. Tootmise maht sõltub nõudlusest.
•• Kas see tähendab ka rohkem töötajaid?
Tähendab, aga mitte proportsionaalselt.
•• Kuidas te kavatsete kasutada seda suurt edumaad, mille te kõikide võimalike konkurentide ees olete saavutanud? Mitu ringi või aastat te konkurentidest ette rebinud olete?
Üksnes rumalad alahindavad konkurente. Me jälgime maailma tähelepanelikult ja ajame oma asja.
Eestis on Silmetisse suhtutud nagu traktoritehasesse põhjanabal, kus pole ei tooret ega ka traktoreid vaja, kuid tehas on püsti ja toodab. Ent majandus on globaalne ja praegu seisab Silmeti ees suur väljakutse, sest juhtunud on, et väljaspool Hiinat toodame haruldasi muldmetalle 100 protsenti meie. Peame nüüd omavahel ja partneritega nõu, kuidas unikaalset olukorda ära kasutada.
Eriti üksikasjalikumaks ei saagi minna, sest kõik, mis me teeme ja kavatseme teha, on kommertssaladus.
•• Kas eelmisel aastal tekkis hiinlastega ka selline mängu seis, et kes keda?
Viimased aastad oli keeruline, sest hiinlaste hinnad olid väga madalad, kuid ükski ärimees ei taha ajakirjaniku ees olla nagu pihil. Ka mina tahan jätta emotsioonid enda teada.
Hiinlased saavutasid haruldaste muldmetallide odava tootmisega monopoolse seisu, seejärel kehtestasid ekspordikvoodid ja piirangud ning kuna haruldasi muldmetalle on vaja kõrgtehnoloogiliste toodete jaoks, siis hinnad hüppasid lakke. See juhtus eelmise aasta lõpus, selle alguses. Silmeti positsioon muutus huvitavaks. Maailmas on ka mujal tooret kui Hiinas, kuid tehased on kinni pandud, ümbertöötlemise kompetents kadunud. Tehaste taaskäivitamine võtab kolm-neli aastat aega.
Silmetis on kompetents ja tootmine säilinud. Ma arvan, et paar aastat on hinnad kõrged, siis hakkavad tootma uued vabrikud ja Hiina laseb ekspordikvoote vabamaks ning seejärel algab uus tsükkel.
Mis aga puudutab Silmeti tootmist, muldmetalle ja tantaali, nioobiumi, siis oleks Eesti ülikoolidele ja teadlastele siin hea taimelava maailmateadust teha. Ka meil on selles valdkonnas palju nutikaid mõtteid ja läbirääkimisi, aga me ei saa neid ajakirjanduses avalikustada kas või sellel põhjusel, et läbirääkimiste partnerid on sageli börsifirmad ja ebatäpne informatsioon võib manipuleerida aktsiaturge.
•• Kuidas on Hiina just haruldaste metallide äris nii suure mõju-võimu saanud?
Hiina on tootmiskulusid kunstlikult madalal hoidnud tänu madalatele tööjõumaksudele ja valuutakursile. Kui Hiinast oli võimalik osta odavat toorainet, polnud mõistlik pidada kaevandusi Austraalias, Californias ja Kanadas, mis läksid kinni. Pärast seda hakkas Hiina pakkuma odavalt ka järgmisi produkte, mis olid summaarsed ja lahutatud muldmetallid. Kuna hiinlased pakkusid eraldi puhast tseeriumi, praseodüümi ja neodüü-mi üliodavate hindadega, kadus mõte kallimates maades neid vabrikuid üleval pidada ja need pandi kinni.
Nüüd, kui Hiina on saavutanud olukorra, kus kõik tehased peale Silmeti on kinni pandud, on ta hakanud hindu tõstma. Vanad kaevandused, mis mõned aastad tagasi kinni pandi, pannakse käiku, kuid see võtab aega vähemalt neli-viis aastat. Kuid võib juhtuda, et Hiina leevendab ka oma ekspordipoliitikat ja uute tehaste järele kaob vajadus.
•• Kuidas õnnestus Silmetil 2009. aasta madalseis üle elada?
Aitas teadmine, et materjalitootmine ei saa jääda ainult ühe riigi pärusmaaks, aitas usk ja veendumus, et ajame õiget asja. Praegu on juhtunud see, mida prognoosisime. Maailmaturu nõudlus on taastunud ja meil läheb hästi.
•• Eelmisel aastal koondasite vist ainult veidi üle tosina inimese.
Valitsuse otsused olid suhteliselt halastamatud: viia riigieelarve tasakaalu, inimesed vallandada. Ettevõtetega läks samuti: kes ei vallanda ega anna oma kaua-aegsetele töötajatele jalaga tagumikku, on rumalad.
Meie sellega kaasa ei läinud. Arvasime, et pärast kriisi tuleb parem elu ja me vajame taas spetsialiste. Tõmbasime kokku preemiaid ja boonuseid, aga ei saatnud inimesi tänavale.
Meie kontsern tervikuna võttis kriisi ajal hoopis 30–40 inimest lisaks tööle.
Need inimesed, kes Silmeti tehases töö kaotasid, leidsid meie territooriumil muud tööd.
Meie põhimõte oli selles, et halvad ajad lähevad üle ja me ei saa saata spetsialiste minema. Kui metallurgid ja keemikud hakkavad õllemüüjateks ja taksojuhtideks, siis on neid uuesti väga raske endise ameti peale tagasi tööle panna. Sellepärast ei läinud me kaasa üldiste kärpekavadega, töötasime 2009. aastal teadlikult kahjumiga.
•• Kuidas Eesti valitsuse majanduspoliitika ja selle praktika soosib Silmeti jaoks sobivat keskkonda?
Ma ei taha muldmetallidest rääkimiselt kohe üle minna valitsuse tegevuse analüüsimisele.
Kõik investorid jälgivad mängu nii siseriigis kui ka väljaspool. Kõik huvituvad vabast turust, mitte valitsuse ekspordikvootide jagamisest ja soovitamisest, kui palju tohib müüa Venemaale, kui palju Saksamaale.
•• Kas valitsuse küpsusaste on juba piisavalt hea?
Ei kommenteeri. Ma arvan, et Eesti poliitiline struktuur on välja kujunenud. Põhimõtteliselt sama valitsuse ja poliitikute jätkamisega tuleb arvestada ka tulevikus ja ma ei taha endale tüli. Hea oleks, kui mõnel valitsusliikmel oleks kunagi olnud seos praktilise majandusega. Kriisi ajal tehtud otsuste hind on olnud paljudele inimestele väga kallis.
•• Kuidas mõjub Silmetile eurole üleminek?
Meie tegeleme rahvusvahelise äriga ja meile on euro väga tähtis. Kui me võtame kasutusele euro, mis on dollari ja jeeni kõrval maailma baasvaluuta, siis see tähendab valuuta suurt stabiilsust ja kindlust, ära jäävad ka valuutavahetusega seotud kulud. Mida rohkem me Euroopaga integreerume, seda parem Eestile. Samal ajal on ka kroon hea raha ja krooni pärast pole ühtegi tehingut jäänud tegemata.
•• Kui kaua te ennast ülikõrgete hindade paistel soojendada saate?
Ma ei usu, et kuigi kaua. Hiina muudab tõenäoliselt oma ekspordipoliitikat, et pidurdada uute tehaste avamist.
Muldmetallide tähtsus loomulikult kasvab, sest tegemist on metallidega, mis on vajalikud nii praegustes kui ka tuleviku kõrgtehnoloogilistes toodetes: elektroonikaseadmed, magnetid, aatomiosakeste kiirendajad, lennuki-, auto- ja kosmosetööstuse toodang, külmikud, energiaprojektid, kaasa arvatud tuulegeneraatorid.
Silmet suudab teha sama puhtaid ja häid muldmetalle nagu hiinlased. Meie toodete puhtusaste on 99,9 protsenti, tantaali ja nioobiumi toodame puhtusastmega 99,999 protsenti.
Silmeti loodav lisaväärtus on ligi 50 protsenti, mis on võimalik tänu meie käsutuses olevale oskusteabele.
Silmetist
Silmeti nõukogu liikmed
•• Juri Sõrtsev, Austria
•• Avo Annus, Eesti
•• Alexander Bouvier, Austria
•• Aljaksandr Šarabaika, Valgevene
•• Rostjam Sabirov, Venemaa
•• Aleksandr Kuznetsov, Venemaa
•• Daniel Francis Crausaz (Austria)
•• Vladimir Belov, Austria
•• Tiit Vähi, Eesti
Valitseb väliskapital
Osaluse jagunemine
•• Treibacher Industrie AG, Austria 10%
•• Silmet Grupp, Eesti 40%
•• ZIMAL S.A., Šveits 50%
Peamised majandusnäitajad
miljonites kroonides
2007 2008 2009
Käive 408 488 382
Kasum –4 25 –25
Allikad: äriregister, Silmet
