Simson: head suhted Läti ja Leeduga kaaluvad üle Rail Balticu "salastatud" info avalikustamise

Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson kirjutas vastuseks riigikogu liikme Artur Talviku kirjalikule pöördumisele, et head suhted Läti ja Leeduga kaaluvad üle Rail Balticu informatsiooni avalikustamise.

Avaldame kirja muutmata kujul.

Austatud Artur Talvik

Pöördusite minu poole, sest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ei väljastanud MTÜ-le Avalikult Rail Balticust dokumente, mida viimane soovis oma 31.08.2017 teabenõudes. Leidsite, et MKM keeldumise põhjused olid formaalsed.

Demokraatliku riigikorralduse oluline osa on avalikkuse õigus saada informatsiooni riigiasutuste tegevuse osas. Informatsiooni saamise õigus on tunnustatud pea kõigis Euroopa riikides, meie põhiseaduses kaitsevad seda §-d 44 ja 46. Euroopa Liidu määruse 1049/2001 alusel on tagatud juurdepääsuõigus ka Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi dokumentidele.

Ükski õigus ei ole aga piiramatu. Meie põhiseadus lubab ja kohati isegi kohustab põhiõigusi piirama. Põhiõigustele seab piirangud Riigikogu oma seadustega olulistel ja põhiseadusega lubatud eesmärkidel.
Avaliku teabe seadus annab ühelt poolt inimestele õiguse saada dokumente, teisalt aga kehtestab alused, millal riigiasutus peab inimeste juurdepääsuõigust piirama. Need alused on toodud peamiselt seaduse §-s 35. MKM keeldus MTÜ-le Avalikult Rail Balticust dokumente väljastamast, sest avaliku teabe seadus kohustab MKM-i piirama nendele dokumentidele juurdepääsu. Riigiasutus peab seadusi täitma ja MKM teeb seda ka edaspidi. Seadusest tulenevate põhjenduste halvustavalt „formaalseteks“ nimetamine ei muuda seda asjaolu.

Rail Baltica (edaspidi RB) „salastatud dokumendid“ on pigem müüt kui tegelikkus. MKM on väga palju RB rajamisega seotud dokumente avalikustanud. MKM on avaldanud dokumente nii palju kui seadus lubab, seda just soovist olla projekti ellu viies võimalikult avatud ja läbipaistev. Mõned neist dokumentidest on ka MTÜ-le Avalikult Rail Balticust edastatud. Heaks näiteks siin on RB senised Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastuslepingud, mille osalise avalikustamise leppisime kokku Euroopa Komisjoni, Läti ja Leeduga.

Samas on selliste projektide puhul ka väga avatud ja läbipaistva suhtluse juures piir. Selle piiri ületamine ei tooks kaasa suuremat avatust ja läbipaistvamat asjaajamist, vaid teeks kahju nii riigile kui ühisprojektile. MKM on mõningaid RB rajamisega seotud dokumente tunnistanud piiratud juurdepääsuga teabeks, sest sarnaselt ükskõik millise teise riiklikult ja rahvusvaheliselt olulise projektiga võib RB dokumentide lausaline ja valimatu avaldamine rikkuda suhteid Läti ja Leeduga ehk kahjustada Eesti riigi välissuhtlust. RB on kolme Balti riigi ühisprojekt ning selle elluviimine on võimalik üksnes riikide sujuvas koostöös. Head suhted Läti ja Leeduga ei ole olulised üksnes RB projekti juures, vaid palju laiemalt, seda võib kindlasti kinnitada ka välisminister. Seepärast nõuab ka avaliku teabe seadus, et teave, mis kahjustaks riigi välissuhtlust, tuleb tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks.

Küsite et kuidas saavad Eesti huvid kahjustatud, kui võimaldada MTÜ-le Avalikult Rail Balticust juurdepääs absoluutselt kõigile RB rajamist puudutavatele dokumentidele. Väga lihtsalt. RB on kolme riigi ühisprojekt ja selle raames on väga palju ka nt tehnilist suhtlust, samuti läbirääkimisi tasakaalustamaks kolme riigi positsioone. Osapoolte vahelises sisulises diskussioonis eksisteerivad nii olulised vaidlusaluseid aspektid, kui ka koostööd vähe mõjutavad, kuid pealtnäha kõmulisena paistvad ning laialdast kajastamist leidvad detailid. Kui läbirääkimiste iga detail laiema avalikkuse ette tuua pälvivad ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu eelkõige viimased. Sellises olukorras kuluks põhiline ressurss mitte riigi positsioonide kindlustamisele ja partneritega läbirääkimisele ning koostööle, vaid kohati vääriti mõistetud sõnumite tegeliku kaalu ja tähenduse selgitamisele. See aga ei viiks läbirääkimisi kuidagi edasi ega aitaks ka näiteks rahvasaadikutel projekti kogu selle terviklikkuses objektiivselt hinnata. Nii võiksid läbirääkimised kesta lõputult ja RB jääkski valmimata. Lisaks saaks rikutud meie suhted Läti ja Leeduga. Ka ülal mainitud CEF rahastuslepingute puhul jäid riikide jaoks sensitiivsele informatsioonile kehtima piirangud –avalikes huvides ei saa olla näiteks see, et potentsiaalsetele pakkujatele saavad kättesaadavaks konkreetsetele uuringutele või raudtee komponentidele planeeritud eelarved, kuna see võib muuta konkurentsiolukorda töö või teenuse hankimisel ja tõsta kunstlikult töö maksumust.

MKM on seega kehtestanud osadele RB rajamist puudutavatele dokumentidele oma elektroonilises dokumendiregistris juurdepääsupiirangu. Selleks on üldjuhul AvTS § 35 lg 1 p 3 ehk teabe avaldamine kahjustaks riigi välissuhtlust. Paberdokumentidele märgib MKM piiratud juurdepääsuõiguse templi peale pärast elektroonilisse registrisse üleslaadimist.

MKM täidab seadusi. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 järgi on mõne teise riigiasutuse töötajal õigus oma ülesannete täitmiseks saada juurdepääs piiratud teabele. Nii väljastab MKM kogu RB rajamisega seotud info, kui nt Rahandusministeeriumi või Riigikontrolli ametnikud teostavad kontrolli raudteeühenduse rajamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle või auditeerivad kuidas riik on selle projekti raames maksumaksja raha kasutanud ning mida sellega saavutanud.

Käesolevaga pakub MKM Teile võimalust Teile sobival ajal tutvuda ministeeriumi ruumides soovitud dokumentidega, sest Teil on Riigikogu liikme staatuse seadusest ja Riigikogu töö-ja kodukorra seadusest tulenevalt isiklik, Teie Riigikogu liikme mandaadiga seotud õigus saada juurdepääs piiratud juurdepääsuga dokumentidele. Samas viitan, et seadused ei luba Teil piiranguga dokumentides esitatud informatsiooni kolmandatele isikutele edastada.

Viimaks märgin, et RB „asjaajamise“ läbipaistmatuse süüdistused ei ole põhjendatud. See puudutab nii RB ettevalmistusfaasi kui ka käimasolevaid ja edasisi tegevusi. Projekti planeeringute lehelt www.railbaltic.info on kättesaadavad nii teostatavus-tasuvusanalüüsi kui suuremahuliste loodus-ja arheoloogiaväärtuste uuringute, asustusstruktuuri ning kultuuripärandi uuringute tulemused, keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne ning maakonnaplaneeringute materjalid. Vastavalt 2015. a 30. juunini kehtinud planeerimisseadusele viisime maakonnaplaneeringu ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalikud väljapanekud kolmes vastavas maakonnas ning üle 80 avaliku arutelu kokku enam kui 4000 osalejaga.

Avalikkusele on samuti kättesaadavad läbiviidud ning läbiviidavate uuringute lähteülesanded, kuna need on läbi viidud riigihangetena ning dokumentatsioon vähemalt Eesti riigihangete registri puhul allalaetav ka pärast hankelepingu sõlmimist või tööde teostamist.

On võimalik, et salastatuks peetakse RB-ga seotud uuringute, analüüside või teiste tööde hetkeseisu kajastavaid tulemeid. Neid ei ole tõepoolest kõiki avalikkusega jagatud, kuna tegemist on töödokumentidega, mis on tellija poolt vastu võtmata ning sõltuvalt konkreetse töö etapist ajas muutuvad uue informatsiooni laekumisel. Samuti ei ole MKM-il olnud võimalik väljastada dokumente, mida lihtsalt ei ole MKM-i käsutuses.

Eraldi väärib käsitlemist ka Teie kirjas toodud andmetega manipuleerimise väide. Kui Te viitate sellega MTÜ Avalikult Rail Balticust meedias levitatud kommentaaridele EY koostatud teostatavus-tasuvusanalüüsi osas, siis nii Eesti, Läti kui Leedu ministeeriumid ja ka INEA on jätkuvalt seisukohal, et tasuvusanalüüs vastab kõigile nõuetele. MTÜ esitatud väidetel pole alust, seda kinnitavad nii ühisettevõtte RB Rail AS antud kirjalikud selgitused kui ka viimati DG MOVE’i direktori 17.10.2017 vastuskiri MTÜ-le seoses esitatud spekulatsioonidega.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus-ja taristuminister