Kogu lugu sai alguse reformierakondlase Hanno Pevkuri kriitikast valitsuse vastu. "Kes vastutab Eesti kui e-riigi veduri maine korvamatu kahjustamise eest? Ma väga loodan, et see küsimus esitatakse juba täna kell 12 valitsuse pressikonverentsil peaminister Jüri Ratasele," ütles Pevkur.

Kadri Simon kirjutas oma toetuses Jüri Ratase sammudele muuhulgas, et tegemist on tõsise olukorraga. "Näiteks ka RIA peadirektor ütles 5. septembril meediaväljaannete peatoimetajatele, et tema e-valimiste korraldamisega ei riskiks," ütles ta.

Siinkohal tundub, et Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor on tõmmatud poliitiliste tõmbetuulte keskele.

"RIA on nii valimiskomisjoni kui ka valimisteenistust ID-kaardi võimalikust turvariskist informeerinud ning andud ülevaate võimalikest mõjudest e-valimistele. Amet, kaasa arvatud peadirektor isiklikult, ei ole andnud valimiskomisjonile ja –teenistusele konkreetseid juhiseid, kas e-valimised korraldada või mitte. Selle otsuse tegi komisjon tuginedes olemasolevale infole. Ehk otsuse tegemine on valimiskomisjoni pädevuses," ütles RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich toonitades, et RIA ei avalda olukorra kohta isiklikke arvamusi.

Eesti Päevaleht kirjutas eile, et EKRE ja Keskerakonna e-hääletajate osakaal on väiksem kui teistel erakondadel. Näiteks 2015. aastal toimunud riigikogu valimistel andis EKRE-le e-hääle 12 167, Keskerakonnale 13 437 inimest. Võrdluseks: Reformierakonnale andis e-hääle 66 283 inimest.

E-valimiste ärajäämine põhjustaks valimisjaoskondadele suurema koormuse ja võib tuua kaasa hääletuspunktide lisandumise.