„Eestil teatavasti ei ole riiklikke võlakirju ja Eesti Pank osaleb Euroopa Keskpanga algatatud suurest võlakirjade ostu- ja müügiprotsessis vaid ostjana, suunates miljoneid eurosid teiste Euroopa riikide majandusse. Samas on selge, et lähiaastatel pole oodata riigi investeerimisvõimekuse olulist kasvu, mis tähendab, et meil tuleb leida võimalusi, kuidas meie majandust stimuleerida. See tee võiks olla võlakirjade emiteerimine,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.

Tema sõnul on riigivõlakirjade emiteerimine varasemalt tõsiselt arutluse all olnud 2001. aastal, mil toonane rahandusminister Siim Kallas tegi ettepaneku emiteerida võlakirju saja miljoni euro väärtuses.

„Lisaks paljudele majandusprofessoritele, kes on Eestile võlakirjade emiteerimist soovitanud, on ka Reformierakond ise varasemalt taolist ideed pooldanud. Tänane valitsus on aga justkui silmaklappidega. Soovime sisse antud arupärimisega selgemaks saada, milline on tänase valitsuse nägemus võlakirjadest ning kas nad oleks nõus kaaluma riigivõlakirjade väljaandmist,“ selgitas Simson.

Euroopa Keskpank alustas 9. märtsist euroala avaliku sektori ostuprogrammiga, mille käigus ostavad eurotsooni kuuluvate riikide keskpangad kuni järgmise aasta septembrini kokku 1,1 triljoni euro eest võlakirju. Rahapoliitika eesmärgiks on jätkusuutliku inflatsiooni taastamine ning eeldus, et riikide majandusse pumbatav raha annab oma panuse majanduskasvu.