Sirje Potisepp: toidutööstuse tootearendus sõltub tarbijate rahakotist
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et kui mullu oli tarbijate moto „maksimaalne kvaliteet minimaalse hinnaga“, siis tänavu oldi nõus kvaliteetse toote eest natuke rohkem raha maksma.
Toidutööstuse tootearenduse teravik on Potisepa sõnul suunatud järjest tervislikumatele toodetele – lisaainete vähendamine ja asendamine looduslike lisaainetega, kodumaise tooraine eelistamine, samuti liigse soola-, suhkru- ja rasvasisalduse vähendamine.
Tarbijate eelistustes mängib olulist rolli endiselt toiduainete päritolu ja kodumaisus, sest see on usaldusväärne ja kohalikke maitse-eelistusi arvestav.
Üha enam muutub tähtsaks pakend – kui toote kaitsja välismõjude eest ja oluline infoallikas tarbijale.
Kui mullu oli tarbijate moto „maksimaalne kvaliteet minimaalse hinnaga“, siis tänavu oldi nõus kvaliteetse toote eest natuke rohkem raha maksma.
Oluline on eelkõige sisu. Potisepa sõnul on hea näide kõrge lihasisaldusega vorstitooted, mis hästi kaubaks lähevad. Samas peab tootjal olema kõrval pakkuda soodsam alternatiiv.
Kõige tähtsam on maitse. Ka odavad tooted peavad hästi maitsma, sest muidu neid ei osteta. Trendiks on lahjade toodete osakaalu vähenemine. Ostetakse rammusamat toodet, mida vajadusel ise lahjendatakse.
Muret teeb, et üle poole peredest tulevad hädavaevu ots-otsaga välja, mistõttu on toote hind nende jaoks väga oluline. Tarbijad tajuvad hinnatõusu jätkumist, mõistavad põhjusi ja seetõttu on ootused ja surve palgatõusule suur, kuid ettevõtete võimalused siinkohal endiselt piiratud – palgatõus saab toimuda vaid tootlikkuse tõusuga.
Toiduainetööstus on tihedamalt seotud tarbijate ostujõuga kui mõni teine tööstussektor. Iga väiksemgi muutus tarbijate käitumises on tunda toiduainetöösturitel. Kui kõik kallineb, siis on toit see, mille arvelt püütakse kokku hoida.
Tarbijate hinnatundlikkus annab löögi tootjate kaubamärgi lojaalsusele ja eelise saavad need ettevõtted, kes leiavad vahendeid turundustööks.
Lähtuvalt muutunud tarbijakäitumisest – ostetakse hinda, ei olda lojaalsed enam ühele kaubaketile, vaid otsitakse sooduspakkumisi mitmetest kauplustest – on suurenenud kauplusekettide surve tarbija ostuvalikute kujundamisele, mida tõukab tagant kaubanduskettide omavahelise konkurentsi tihenemine.
Kaubandusketid arendavad agressiivselt kaupluste omamärgitooteid, mistõttu aga võivad tarbijate huvid ja tegelikud ostueelistused jääda tahaplaanile. Ning pikemaajalise mõjuna pärsib see tootjate võimekust tootearendusse panustada, mis omakorda jällegi mõjutab tarbijate toidulauda.
Tõsi – tarbijate teadlike valikute ja kodumaise eelistamisega on tundmatute private labeli toodete müük mõningates tootekategooriates - näiteks mahlad ja jäätised - vähenenud, kuid enamik tarbijaid on endiselt väga hinnatundlikud ja nende püüdmiseks odava hinna esiletoomine on piisavaks argumendiks poodidesse meelitamisel. Toidutööstusi jäävad edaspidigi mõjutama kliimast tulenevad riskid tooraine hindade kaudu, soojusenergia ja nafta hindade volatiilsus, tarbijate ostujõud ning peamiste ekspordimaade majanduste käekäik. Samas loodab tööstus sisenõudluse kasvu, millele viitab suurem tootmisressursside kasutamine, kasvav tarbijate kindlustunne ja alanev tööpuudus.
Samas teeb Potisepa sõnul muret, et on siiski suurenenud nende majapidamiste hulk, kelle eelarve on piiratud ning seetõttu lähitulevik väga kiiret sisenõudluse kasvu prognoosida ei luba. Pigem soovivad ettevõtted tarbijate teadlikumat valikut ning kodumaiste tootjate üha suuremat eelistamist.
Protsessiuuendustes võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid - viimane Kalevi uus šokolaadiliin, Vaasan Grupi uue tehase avamine Sauel, Talleggi tehaselaiendus Tabasalus, seda tootlikkuse suurendamiseks või energiamahukuse vähendamiseks, erinevad IT-lahendused tootmises, ladustamisel ja logistikas.
