Mis on aastaga muutunud?

Võrreldes möödunud aasta sama ajaga, on väljavaated hoopis positiivsemad. Sellest annab tunnistust „Eesti Parim Toiduaine“ konkursile esitatud uudistoodete arv (140), mis on 43 võrra möödunud aasta omast suurem. Tootjad on otsimas võimalusi olukorras, kus tarbijad on jätkuvalt väga hinnatundlikud, kvaliteetseid, maitsvaid ja tervislikke toiduaineid.

Tootjad on kahe tule vahel – ühelt poolt tootmiseks vajalike ressursside nagu tooraine, energia, kütus jne kallinemine, teiselt poolt inimeste reaalse ostujõu vähenemine.

Ma võin väita, et olukord on keeruline, aga meie tootjad on kõik elus ja karastunud. Lahendusena on leitud mitmeid võimalusi ekspordi abil müüki parandada. Kui eelmisel aastal ekspordikasv oli toiduainetööstuses 23%, siis ekspordimüügi kasvu on märgata ka selle aasta alguskuudel.

Kuhu toiduainetööstus liigub?

Konverentsil pöörame tähelepanu paljuski meedia poolt võimendatud sotsiaalsele survele, millega toidutootjad arvestama peavad. Suund on kindlasti tervislikkuse ja teadlikuma ning tasakaalustatuma toitumise poole. Eesti tootjad jälgivad maailma trende nagu ka kodumaiseid suundumusi ja ootusi. Selleks, et konkurentsis püsida, peab trendidega kaasas käima.

Praegune suund on tervislikematele toodetele, põhjalikuma informatsiooni jagamisele oma toodete omaduste kohta – ja muidugi endiselt head ja harjumuspärased maitsed. Ja muidugi teadusasutustega koostöö funktsionaalsete toodete väljatöötamisel!

Me järgime maailma suundi, meid ümbritsev mõjutab meid oluliselt ja sinna liigub ka Eesti toiduainetööstus!