Sisemajanduse koguprodukt kasvas 1998. aastal 4,7%

1998. aasta täpsustatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli jooksevhindades 73,3 miljardit krooni ja 1995. aasta püsivhindades 49,0 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 1997. aastal, teatab Statistikaamet

Varem avaldatud esialgsete arvestuste kohaselt oli SKP kasv püsivhindades 4,0% ja SKP jooksevhindades 73,2 miljardit krooni.

Kõikide institutsiooniliste sektorite andmed täpsustusid. Täpsustatud arvutused näitasid, et püsivhindades tegevusalade kaupa arvutatud SKP-s kasvas lisandväärtus kõige enam ehituses (21,5%), järgnesid kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus (15,4%), hotellid ja restoranid (13,0%) ning metsamajandus (11,6%). Lisandväärtus kasvas ka veonduses, laonduses ja sides (10,0%), töötlevas tööstuses (6,5%) ning hulgi- ja jaemüügis (5,5%). Lisandväärtus vähenes finantsvahenduses (15,0%), elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses (8,0%), mäetööstuses (7,1%) ning põllumajanduses ja jahinduses (4,7%). Majanduskasvu mõjutasid kõige enam veondus, laondus ja side, ehitus,

kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus ning töötlev tööstus, mille lisandväärtus kokku moodustas 42,9% SKP-st.

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKP-s vähenes sisemajanduse nõudluse osatähtsus (110,7%-ni SKP-st) ja suurenes kapitali kogumahutus põhivarasse (29,7%-ni SKP-st). Tänu ekspordi osatähtsuse suurenemisele SKP-s, vähenes ekspordi ja impordi negatiivse saldo osatähtsus (10,4%-ni SKP-st). Püsivhindades arvutatud SKP-s kasvasid kapitali kogumahutus põhivarasse (11,3%), eratarbimiskulutused (6,1%) ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (3,9%). Sisemajanduse nõudlus suurenes 3,8%. Kaupade ja teenuste eksport kasvas impordist veidi kiiremini (vastavalt 12,9% ja 12,5%).