I poolaastal oli SKT jooksevhindades 57,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 50,2 miljardit krooni ehk 4,3% suurem kui 2002. aasta I poolaastal.

Tegevusalati suurenes 2003. aasta II kvartalis lisandväärtus püsivhindades 2002. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses (17,3%). Järgnesid finantsvahendus (16,5%), töötlev tööstus (6,7%), hulgi- ja jaemüük (4,7%) ning ehitus (4,5%). Lisandväärtus vähenes kõige enam kalanduses (10,8%). Järgnesid põllumajandus ja jahindus (4,6%), metsamajandus (4,6%), veondus, laondus ja side (1,2%) ning tervishoid ja sotsiaalhooldus (0,7%).

SKT kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, finantsvahendus, hulgi- ja jaemüük, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 46,8%.

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKTs vähenes 2002. aasta II kvartaliga võrreldes veidi kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi osatähtsus (vastavalt 82,3%-st 79,2%-ni SKT-st ja 89,1%-st 87,4%-ni SKT-st). Sisemajanduse nõudluse suhe SKT-ga suurenes 104,3%-st 105,2%-ni.

Püsivhindades arvutatud SKT-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,1%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,5% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 3,9%. Kaupade ja teenuste import kasvas 5,4%, eksport aga kahanes 3,1%. Kaupade import kasvas kiiremini kui eksport (vastavalt 11,9% ja 3%). Teenuste import aga kahanes veidi kiiremini kui eksport (vastavalt 15,1% ja 13%). Sisemajanduse nõudlus suurenes 5,3%.

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKT suurenes 2003. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,7%.