Skandaalidest räsitud RKAS-i struktuur läheb ümbervaatamisele
Rahandusministeerium on algatanud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) struktuuri ümbervaatamise. Selleks on välja kuulutatud hange, millega otsitakse RKAS-i praeguse juriidilise vormi sobivuse hindajat - võimalik, et tulevikus kaovad lühendist tähed A ja S.
RKAS loodi 2001. aastal, et viia läbi riigi kinnisvarareformi. Kuus aastat hiljem said paika ka riigi ehk omaniku ootused. Kirja pandi need aga üldsõnaliselt, plaaniga tingimusi hiljem täpsustada, kui paika saab RKAS-i juhtimissüsteem. Praegu - 16 aastat pärast organisatsiooni loomist - on see töö aga ikka veel pooleli.
Kuigi rahandusministeeriumi hinnangul pole selge staatuse puudumine otseselt organisatsiooni tööd takistanud, soovitakse siiski vältida selliste küsimuste kordumist ikka ja jälle, nagu "Kas riigi kinnisvara haldamist peaks üldse korraldama RKAS-i kaudu, võibolla oleksid riigiasutused ise või erasektor efektiivsemad?" ja „Kas RKAS-i tegevusvorm (äriühing) on õige?“
Hankevõitja peab kindlaks tegema näiteks selle, kas RKAS-ile riigi poolt seatud ootused on äriühingu vormis täidetavad ning kas RKAS-il esineb oma tegevuses praegu õiguslikke takistusi või huvide konflikte. Võimalik on, et organisatsioon peaks tegutsema hoopis sihtasutuse või riigiasutusena või tuleks neid vorme kuidagi kombineerida.
Kuigi hanke koostajad seda otseselt ei maini, on analüüsi ajendiks ilmselt RKAS-i juba pikemat aega saatvad skandaalid. Jaanuaris otsustas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb, et RKAS-i tehakse erikontroll selle asjus, kas Arsenali keskuse kinnistu müüdi omal ajal RKAS-i poolt seaduslikult ja riigile kõige kasulikumal viisil.
Viimasel ajal on aga teatavasti skandaale olnud lausa kolm tükki paralleelselt - RKASi nüüdseks juba endise juhi Urmas Somelari väljaütlemised haridusminister Mailis Repsi suunas, endise ERMi näitusehoone müük odavamale pakkujale ehk Tartu linnale (seekord oli Korb see, kes sellise müügi oma käskkirjaga kinnitas), ning viimaks Tartus Kooli tänaval asuva korteri müük EASi nõukogu esimehele Erki Mölderile läbi Pindi Kinnisvara, mille puhul maaklerfirma töötajad rikkusid RKASi eeskirju.
Paari nädala eest nõudis ka konkurentsiamet, et riigiasutuste kontoripindade üürimine avataks vabale konkurentsile. Riik eelistab kontoripindade üürimisel praegu RKAS-i ning on loonud sellega ebavõrdse konkurentsiolukorra. Selleks, et luua eeldused kinnisvara haldamiseks turutingimustel, tuleks ameti meelest kaotada erisus RKASi objektide rahastamisel riigieelarvest ning luua üürnikele motivatsioon pakkumiste otsimiseks erasektorist.
