Täpsustatud arvutused näitasid, et püsivhindades tegevusalade kaupa arvutatud SKP-s kasvas lisandväärtus kõige enam ehituses (21,5 protsenti). Järgnesid kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus (15,4 protsenti), hotellid ja restoranid (13,0 protsenti) ning metsamajandus (11,6 protsenti).
Lisandväärtus kasvas ka veonduses, laonduses ja sides (10,0 protsenti), töötlevas tööstuses (6,5 protsenti) ning hulgi- ja jaemüügis (5,5 protsenti).
Lisandväärtus vähenes finantsvahenduses (15,0 protsenti), elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses (8,0 protsenti), mäetööstuses (7,1 protsenti) ning põllumajanduses ja jahinduses (4,7 protsenti).
Majanduskasvu mõjutasid kõige enam veondus, laondus ja side, ehitus, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus ning töötlev tööstus, mille lisandväärtus kokku moodustas 42,9 protsenti SKP-st.
Püsivhindades arvutatud SKP-s kasvasid kapitali kogumahutus põhivarasse (11,3 protsenti), eratarbimiskulutused (6,1 protsenti) ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (3,9 protsenti).
Sisemajanduse nõudlus suurenes 3,8 protsenti. Kaupade ja teenuste eksport kasvas impordist veidi kiiremini (vastavalt 12,9 protsenti ja 12,5 protsenti).
