Tegevusalati kahanes lisandväärtus püsivhindades võrreldes 1998. aasta III kvartaliga kõige enam põllumajanduses (10,6 protsenti), järgnesid ehitus (9,9 protsenti), mäetööstus (5,6 protsenti) ning energeetika, gaasi- ja veevarustus (3,2 protsenti).

Lisandväärtus kasvas kõige enam finantsvahenduses (11,9 protsenti), järgnesid metsamajandus (6,9 protsenti), kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (6,1 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaaltöö (4,3 protsenti).

Üheksa kuu kokkuvõttes kahanes lisandväärtus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige enam kalanduses (18,1 protsenti), järgnesid ehitus (16,1 protsenti), mäetööstus (12,4 protsenti) ning põllumajandus ja jahindus (7,5 protsenti).

Lisandväärtus kasvas märkimisväärselt kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses (8,3 protsenti), järgnesid tervishoid ja sotsiaaltöö (4,4 protsenti) ning veondus, laondus ja side (3,8 protsenti).

Lõpptarbimise liigiti kahanesid püsivhindades 1999. aasta III kvartalis võrreldes 1998. aasta III kvartaliga kapitali kogumahutus põhivarasse (12,3 protsenti) ja eratarbimiskulutused (5,3 protsenti).

Kokku vähenes sisemajanduse nõudlus 8,5 protsenti, samas kasvasid valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2,1 protsenti.

Eksport kasvas 3,4 protsenti ja import kahanes 6,8 protsenti.