Skype'i rahastamisvõimalust pakuti algusaastatel LHVle, Rain Lõhmusele, Keith Siilatsile ja väidetavalt ka Allan Martinsonile. Aga nad ei võtnud vedu. Raha tuli hoopis välisinvestoritelt, kes teenisid Skype'i paigutatud summad vähemalt neljakümnekordselt tagasi. 

2003.aastal ei usu investorid Skype'i äriplaani paberil. Internet on nn dot.com buumi lõhkemisest "surnud". Telekomide muskel väga tugev. Ameerika kohtus käivad inetud vaidlused Napsteri ümber. Investorid pelgavad Skype'i sarnastes avantüürides mitte ainult investeeringu kaotada, vaid kohtus veel pealegi maksta.

Ameerika riskikapitalist William Draper leiab, et kui kõik peer-to-peer tehnoloogial baseeruvatest asjadest eemale hoiavad, on soodsaim aeg neisse investeerida. Ta saadab oma "emissari" Howard Hartenbaumi Euroopasse kurikuulsusi Zennströmi ja Friisi otsima. Hartenbaum leiab nad Stockholmist äriplaani kirjutamas ja pakub abi.

Draper, Hartenbaum ja veel mõned investorid annavad Skype'ile 2002.aastal esimese seemneraha paar miljonid dollarit. See investeering teenitakse kolme aastaga enam kui tuhandekordselt tagasi!

"Tahtsin investeerida meeskonda, mida iganes nad teevad. Kas neil on toode või ei ole - vahet pole. Neil polnud midagi tarvis tõestada. Usalduskrediit Kazaaga oli juba täielik! Ja erinevalt failide jagamisest on kommunikatsioon täiesti seaduslik äri," ütleb Hartenbaum Ekspressile.

Skype' läheb esmakordselt live'i 29.augustil 2003.Selle tähistamiseks vaatab Skype'i paarikümne inimeseni paisunud tiim Stockholmis Ameerika tehnoloogiamulli lõhkemisest rääkivad dokumentaalfilmi Startup.com.

Esimese päevaga laeb internetitelefoni alla 10 000 kasutajat. Kahe kuuga on täis juba miljon kasutajat.Skype'i vastu hakkavad huvi tundma nii telekomifirmad, FBI kui ka luureasutused. Siis tuuakse mängu paberihunt!