SLK omaniku Leedo osalusel valmib Saaremaal mesindusmeka
?Saaremaa Mesinikud koondab endas mitmeid aktiivseid mesinikke, kelle jaoks mesindus on rohkem kui lihtsalt hobi,? ütles Leedo, kes ise on mesilastega tegelenud juba kümmekond aastat. Leedot eristab teistest Saaremaa mesinikest see, et mee müük ei ole tema jaoks peamine sissetulekuallikas.
Tõstab mainet
?Tarbija ilmselt ei tea, et 99 protsenti mandril ja soliidsetes poodides müüdaval nn Saaremaa meel ei ole Saaremaal toodetud meega mingit pistmist,? ütles Leedo. Firma loomise eesmärk ongi tema sõnul kaitsta Saaremaa mee head mainet.
Pöides loodav meekeskus, mille rajamisel kohalikud mesinikud oma lootused suuresti Leedo finantsidele on pannud, peaks Leedo hinnangul kasuks tulema kõigile Saaremaa mesinikele oma mee turustamisel. Saaremaa Mesinikud osaniku Aimar Lauge sõnul võiks Pöidesse rajada keskuse, kus pakutakse koolitust, kuidas mett toodetakse ja pakendatakse.
Saaremaa Mesinikud osaniku Tomas Tähe sõnul on firma eesmärk ise oma toodangut turustada, mitte kasutada vahendajaid. Koostöös on avatud Kuressaares Rae kaubanduskeskuses müügilett ning sarnased müügikohad on plaanis ka mandrile püsti panna. Firma Saaremaa Mesinikud ja MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühing, kellega seotud kohalike meetootjate ring suuresti kattub, on aastas võimelised tootma 10-20 tonni mett. Eesti kogu meetoodangust ? üle tuhande tonni aastas ? on see väike kogus.
Leedo hinnangul on põhjamaine mesi väga liigirikas, seepärast võiks sel turgu olla ka Eestist väljaspool.
Lauge hinnangul on mee maailmaturu hinnad siiski niivõrd madalad, et mett Eestist välja müüa on keeruline. Näiteks Argentiinast tuleb Euroopa Liitu mesi hinnaga veidi üle ühe USA dollari (13 krooni) kilo.
Meetootmine Eestis ja EL-is
?? Põllumajandusministeeriumi andmetel on meetootmine Eestis läinud suurte tõusude ja mõõnadega. Enne Teist maailmasõda peeti Eestis mesilasi üsna laialdaselt. Nii oli 1939. aastal Eestis 110 000 mesilasperet ja mesindus andis taludele täiendavat tulu. Pärast Teist maailmasõda kukkus mesilasperede arv 17 000-le, ent tõusis tänu entusiastidele ja riigi toele 1974. aastaks taas 106 000-ni.
?? Siiski oli 1996. aastaks järel vaid 20 000 mesilasperet. 2004. aastal oli statistikaameti andmetel Eestis ligi 33 000 mesilasperet, ent mesinike hinnangul tuleks see arv kahega korrutada.
?? Tõusnud on mee hind Eestis ? kui 2001. aastal oli mee jaehind ligi 68 kr/kg, siis 2005. aastaks oli see kasvanud tasemele üle 80 kr/kg.
?? Suurimad ?mesindusmaad? Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa. 2002. aastal moodustas EL-is toodetud mesi vaid 45,9% tarbitavast kogusest.
