SLK direktor Tõnis Rihvk ütles Kadi raadio teatel, et kuna Ofelia juhtum on esimene taoline, siis pole veel teada, kellele täpselt kahjunõue esitatakse ning täpne nõue selgub pärast laeva ülevaatamist dokis.

Ajalehe Meie Maa andmetel kaalub laevafirma kahjunõude esitamist veeteede ameti või laevateed süvendava AS-i Matcom vastu.

Ofelia puudutas eelmisel nädalal merepõhja hoolimata süvendustööde teostaja AS-i Matcom varasematest kinnitustest, et kanalis ei ole ohtu, mistõttu pole juhtunus süüdi laevafirma ning seega ei pea SLK ka kahju kannatama, lausus Rihvk.

Rihvki sõnul sõitis Ofelia eelmise nädala kolmapäeval kiiluga merepõhja umbes miili kaugusel Heltermaast, kus teostatakse süvendustöid, õnnetus tekitas laevakorpusele 50-meetrise metallikahjustuse.

Veeteede ameti peadirektori asetäitja Toivo Trela ütles ajalehele, et süvendustööde tellija ja nende eest vastutaja on veeteede amet, süvendustööd on kindlustatud Sampo Kindlustuses.

"Täna pole Saaremaa Laevakompanii meile veel kahjunõuet esitanud ja kuna veeteede ameti tuukrid vaatasid Ofelia kohe üle ning andsid laevale ekspluatatsiooniloa, jääb segaseks, millisest kahjust laevakompanii üleüldse räägib," lisas Trela.

Mandri ja Hiiumaa vahel regulaarreise tegev reisiparvlaev Ofelia puudutas madala veetaseme tõttu merepõhja eelmise nädala kolmapäeva hommikul, meretee süvendajad ei pidanud veetaset laevakanalis ohtlikuks.

Juhtunu tõttu kinnitas Saaremaa Laevakompanii, et ei pea võimalikuks suure reisiparvlaeva edasist sõitmist Rohuküla-Heltermaa liinil kuni laevatee süvendamise lõppemiseni ja korrigeeritud kaartide andmiseni laevakompanii kasutusse.

Ofelia asemel hakkavad mandri ja Hiiumaa vahel nüüd sõitma väiksemad parvlaevad Kõrgelaid, Harilaid ja peagi lisandub neile veel Hiiumaa.

Rohuküla-Heltermaa meretee süvendamiseks korraldas konkursi veeteede amet, süvendamine maksab umbes seitse miljonit krooni.

Lisatöö vajaduse Heltermaa ja Rukkirahu kanalis tingis veeteede ameti peadirektori Andrus Maide varasemate sõnade kohaselt 1998. aastal tehtud ja 35 miljonit krooni maksma läinud süvenduse ebaõnnestumine.

Toona kulus meretee kahe madalama koha, Heltermaa ja Rukkirahu kanali süvendamiseks 35 miljonit krooni. Lisaks tasus veeteede amet 1,4 miljonit krooni süvenduslaeva seisuaja eest, mil parandati süvenduskoppasid.

Kolme aasta tagusest süvendamisest oli vähe kasu, sest madala veeseisuga on suurte laevade liiklus olnud endiselt takistatud.

Mullu süüdistas riigikontroll veeteede ametit lohakuses, kuna amet jättis enne süvendamistöid tegemata merepõhja geoloogilise uuringu.