"Saan EMF Investist aru - nende eesmärk on kinnistut hooldada ja raha teha," räägib restoranipidaja Dmitri Demjanov. Eelkõige pahandab ta hoopis linnavalitsuse peale, sest restoranihoone mahamüümisest kuulis ta alles uute omanike Eve ja Margus Finkiga kohtudes. "Oleks võidud vähemalt teavitadagi või samaväärset asenduspinda pakkuda," on Demjanov nördinud. "Uute omanikega on meil head suhted," lisab gurmaanide ühe lemmikkoha pidaja siiski.

"Mõistan kõiki, aga selle kontseptsiooniga restorani selles piirkonnas sellise rahalise kuluga ei tee," kurdab Demjanov samas. "Tegin restorani, mis küpseks viie aasta pärast ja vastaks kõigile Euroopa standarditele." Selleks on aga vaja veel köök euronõuete järgi kohendada ja personal kõrgeimal tasemel välja koolitada.

"Ma poleks Vene tänav 33 vastu huvi tundnud, kui rendileping poleks olnud soodne," tunnistab Demjanov, miks ta eliitsöögikoha üldse sinna rajas. "Tahtsin luua gastronoomilise institutsiooni, mis oleks kõikides kataloogides sees. Soovisin luua midagi unikaalset," kirjeldab ta, kuid näeb nüüd oma plaane kokku varisemas.

"See on tõeliselt suur pauk!"

EMF Invest pani Demjanovi tema sõnul valiku ette: kas tähtajatu rendileping kuumaksega 52 000 krooni senise 25 000 asemel või lepe viieks aastaks hinnaga 120 krooni ruutmeetrilt. "Sinna piirkonda oli niigi ohtlik minna. Kesklinnast pisut väljas ja nii edasi," räägib Demjanov ja lisab, et tegelikult ei sobiks talle kumbki variant. "Kui jagan selle summa ülemise saali käibega, tuleb ruutmeetri hinnaks 450 krooni," arvutab ta ja väidab samas, et restoran Bonaparte maksab ruutmeetrirenti vaid 42 krooni. Restoranipidaja sõnul olevat võimalik ka tõusnud rendiga end ära majandada, aga vaimusilmas nähtud õdusat ja maailmatasemel kohta siiski luua ei suudetaks.

Demjanov ei nõustu väitega, et tema äriidee oli algusest peale hävingule määratud. "Tahan edendada konservatiivset toitumiskultuuri! Ma pole pubinduse spetsialist."

Korra elus tullakse ikka

"Meid külastav seltskond on üsna õhuke ja selle jaoks on kõik ka spetsiaalselt ehitatud," tunnistab Demjanov, lisades, et Egoist on peamiselt "pühapäevarestoran". "Igal inimesel on kord elus kindlasti mõni nii tähtis sündmus, mil ta soovib proovida haruldast toitu," usub ta, loetledes samas kõrgeid riigimehi siit ja raja tagant, kes Egoistis on maiustamas käinud.

EMF Investi üks omanik Eve Fink kinnitab, et nüüd maksab Egoist renti selle piirkonna turuhinna järgi. "Sedagi peaaegu, sest tegelikult võiks ruutmeeter maksta seal pisut üle 100 krooni," arvab ta. "See rendivariant oli Demjanovi enda valik!" imestab Fink restoranipidaja kaeblemise üle. Ärinaine kinnitab, et tal pole kavas Egoisti majast välja ajada, ning nimetab sarnaselt Demjanoviga omavahelisi suhteid "täiesti normaalseiks".

Elamumajandusameti müügi- ja hankeosakonna juhataja Udo Klopetsi sõnul pole linnal kunagi allrentnikega ega seega ka restoraniga Egoist mingeid suhteid olnud. "Linnal on rendileping põhirentnikuga ja me ei pruugi teadagi, kes on allrentnik," õigustab Klopets. Tema kinnitusel pole linnavalitsusel Dmitri Demjanovi ees ka mingeid täitmata kohustusi.

Mis on gourmet-restoran?

Traditsioonilise köögiga restoran, kus kõik kastmed, salatid, puljongid jms. tehakse kohapeal, mitte purgikonservidest ega valmistoidust. "Kui on vaja kastet, keedetakse 10 kilost lihast ja kontidest liiter puljongit," toob Demjanov näite. "See on traditsioonilise, klassikalise restoranikultuuri arendamine!"

Finkide kinnisvaraimpeerium

* Hoonetekvartal Olevimägi 12/14/Vene 33.

* Neljakorruseline kontorihoone Tallinna sadama D-terminali kõrval.

* Gnoomi restorani hoone Viru tänavas.

Müügilolevad kinnistud

* Vene tänav 9, Sulevimägi 2/Olevimägi 11, Pikk 53/55, Uus 7, Dunkri 2, Pikk 37, Dunkri 4, Rataskaevu 22/Lühike jalg 4, Pikk 33, Pikk 33b, Lai 5, Pikk 49, Rüütli 12, Rataskaevu 8, Lai 12.

Kavatsevad osta

* Raeköögi hoone Dunkri 5.