SLÕL: Puuküte taas au sisse
“Suvel maksis kuupmeeter küttepetrooli veel 5000, täna tuleb sama koguse eest välja anda juba 7000 krooni,” ütleb Eesti kütte-ventilatsiooniinseneride ühenduse tegevdirektor Ants Vikerpuur. “Järjest rohkem kasutatakse tahkekütust, eriti just kohalikku.” Küttepuuhinda ei tõsta ka kütustele rakenduv käibemaks, sest talunikel käibemaksukohustust pole.
Puudega kütta on küll ebamugavam, aga õliküttega võrreldes ligi kolm korda odavam.
“Tänavune sügis on üsna soe ja seni on 120 m² eramaja kütmiseks piisanud ahjust,” ütleb autojuht Priit, kes suvel uude majja kolis. “Kütad õhtul ahju ära ja järgmise lõunani on soe. Kui ilmad külmemaks lähevad, tuleb kasutada ka elektriradiaatoreid.”
Katel põletab puugaasi
Sõja ajal kasutati GAZ-AA autodel gaasigeneraatoreid, täna imporditakse Saksamaalt keskküttekatlaid, mis kasutavad puugaasi.
“Puude põletamine on efektiivne puugaasi katla puhul,” ütleb Vikerpuur. “Gaas suunatakse põletisse, mis töötab sarnaselt vedelkütuse põletiga. Katlad on täisautomaatsed - puud sisse ja kaheksa tundi on mureta.”
Tavaliste puuhalgudega võrreldes veelgi lihtsam on kütta puidubriketiga, mille tonn maksab 1000 krooni. Kõvaks pressitud puit põleb kauem ning kütjal on selle võrra vähem tööd.
“Samas pole keskküttekatlal energiasalvestit - maja soojendab radiaatorites ringlev vesi,” ütleb Vikerpuur. “Korralik ahi või salvestiga kamin on ses suhtes etem.”
Kõige sobivam ehk tavaline ahi
Kui energiakandjate hinnad nii hüppeliselt muutuvad, tasub maja küttesüsteemi kavandades mõelda, ehk on kõige sobivam lahendus tavaline ahi. Puit on taastuv energia ning pole karta, et mets Eestimaalt lähiaastatel otsa lõppeks.”
Arvestada tuleb ka hinna ja mugavuse suhet.
Keskkütte puhul hoiab automaatika soovitud temperatuuri ruumis stabiilselt pluss-miinus kaks kraadi. Ahju küttes sõltub temperatuur kütja oskustest.
Kilomeeter gaasitrassi maksab miljon krooni
Dollari kallinemine, mis ajab kütteõlihinna kõrgeks, gaasihinda ei mõjuta. Eesti Gaas on Venemaa gaasimüüjatega lepingud sõlminud Saksa marga põhjal.
Odavat gaasi saab kasutada aga ainult seal, kuhu ulatuvad gaasitrassid. Kilomeetrise trassi ehitus maksab umbes miljon krooni. Kui torustik ja regulaatorjaam tuleb lisaks ehitada, ei jää paigalduskulud soojuspumba omale alla.
Kus võimalik, on katlamajad viidud üle gaasküttele. Ka Tallinna Soojus kasutab küttena gaasi. Tallinna Soojuse kaugkütet kasutab kaks kolmandikku tallinlasi.
Soojuskadude vähendamiseks on paljud korrusmajad rajanud autonoomsed gaaskatlamajad.
Suuremates uusehitistes, näiteks äsja valminud SAS Radissoni hotellis on gaaskatlamaja iseenesestmõistetav.
Elekter läheb kallimaks
Öötariifiga elekterküte on õliküttest kaks korda odavam. Millal ja kui palju elektrihind tõuseb, ei oska praegu keegi prognoosida.
Selge on ainult see, et hinnatõus tuleb.
Alternatiivne võimalus - soojuspump - on Eestis veel vähe levinud.
Peale traditsioonilise õli-või elekterkütte kasutatakse majade kütmiseks ümbritsevasse keskkonda (pinnasesse, veekogudesse, põhjavette või õhku) salvestatud päikeseenergiat.
Energiat ja keskkonda säästev pump on küll kallis, aga hilisemad kütte- ja hoolduskulud selle võrra väiksemad.
Kui Rootsis köetakse soojuspumba abil umbes 300 000 hoonet, siis Eestis kasutatakse soojuspumpa vaid sadakonna eramu kütmisel.
Hoone soojakulud jagunevad kolmeks
* Soojavool läbi piirete, tuulutusõhu soojendamine ja sooja- kulu tarbevee kuumutamiseks.
* Vee kuumutamiseks kulub umbes 33 protsenti elamu üldisest soojatarbest.
* Kulutused tuulutusõhu soojendamiseks on tänapäevastes hoonetes minimaalsed, ligilähedased nullile.
* Ruumide õhutamiseks kasutatakse soojustagatisega seadmeid. Välja suunatud õhk annab soojuse üle sissetulevale õhule. Paremate seadmete kasutegur on kuni 85 protsenti.
Elamu küttekulu aastas
* Kivisüsi 3800 krooni
* Turbabrikett 5100 krooni
* Soojuspump (ülekandearv 3,5) 5700 krooni
* Puuhalud 6200 krooni
* Gaas 6500 krooni
* Kivisüsi päeval, elekter öösel 8000 krooni
* Kaugküte tsentraalkatlamajast 9700 krooni
* Kaugküte lokaalkatlamajast 10 000 krooni
* Elekter (öötariif, salvesti) 11 900 krooni
* Elekterküte (kahetariifne) 15 700 krooni
* Elekterküte (päevane tariif) 20 000 krooni
* Küttepetrool 21 000 krooni
Kütuste maksumuse võrdlusandmed on esitatud 10 kW võimsusega tarbija puhul. See peaks vastama umbes 150-180 m² üldpinnaga ning praeguste soojustusnõuete kohaselt ehitatud elamule kütteperioodi jooksul.
Tallinnas ja Harjumaal vajab selline tarbija aastas soojust
26,4 MWh. Kütuse kulu määramisel on eeldatud hea kasuteguriga katelde kasutamist.
Arvestuse aluseks on järgmised kütusehinnad: kivisüsi - 730 kr/t, turbabrikett - 750 kr/t, puuhalud - 230 kr/ m³, gaas - 2 kr/Nm³, küttepetrool - 7000 kr/m³, elekter (öötariif) - 0,45 kr/kWh, päevane tariif - 0,75 kr/kWh, kaugküte tsentraalkatlamajast - 365 kr/MWh (käibemaks 5%), kaugküte lokaalkatlamajast - 377 kr/MWh (käibemaks 5%).
Anti Naulainen
