SLÕL: Riik võtab lõivudega viimase

Rahandusministeeriumi väide: Riigilõivu eesmärk on riigi tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt.

Lõivumäärade puhul on üldjuhul järgitud kahte printsiipi - lõiv peab katma toimingu kulud ning lõivu suurus sõltub toimingu eesmärgist ja tähendusest taotleja jaoks. Kehtivad riigilõivud on kalkuleeritud (paberi ja muude kontoritarvete kulu, kulud infotehnoloogiale, registrite ülalpidamiskulud vms.) ja oleks vale väita, et tegu ei ole kulupõhiste määradega.

Rahandusministeerium on kontrollinud kõigi lihtinimese igapäevatoiminguid puudutavate riigilõivumäärade kulupõhisust niivõrd, kuivõrd see on võimalik ministeeriumile teadaolevate andmete põhjal.

Faktid: Aastal 2000 kogus Eesti riik lõivudest 667,4 miljonit krooni. Maksuameti kaudu laekus neid 460,8 miljonit.

Autoregistris sooritatud toimingute eest tasusid kodanikud riigilõivu 141,6 miljonit krooni - riik eraldas sama aasta eelarvest autoregistri ülalpidamiseks 63 miljonit.

Hooneregister tõi lõivudega sisse 36,2 miljonit - välja viis 21,4 miljonit.

Vaid 3,8 miljonit kulutanud kinnistusraamat tõi riigile sisse 61,9 miljonit.

Äriregistri, kommertspandiregistri ja mittetulundusühingute registri ülalpidamiseks eraldas riik justiitsministeeriumile 2,5 miljonit - registrid tõid riigieelarvesse kokku 39,7 miljonit.

Abieluvararegister kulutas 100 000 - tõi sisse 288 000 krooni.

KÜSIMUS: Kuidas põhjendada nende näidete varal juttu kulupõhistest lõivudest?

VASTUS: Rahandusministeeriumi arvutuste aluseks on vastavate ametkondade esitatud kalkulatsioonid ja me ei näe põhjust nendes kahelda. Teie esitatud näiteid eraldi kommenteerima ei hakka, kuna vastavad registrid ei ole rahandusministeeriumi haldusalas. On vale väita, et riigilõivude väljatöötamisel ei ole tehtud koostööd vastavate ministeeriumidega. Nende kohta oleks teil otstarbekam teha järelepärimine vastavalt: ARK - teede- ja sideministeerium, hooneregister - majandusministeerium, abieluvararegister - sotsiaalministeerium, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ja kommertspandiregister - justiitsministeerium.

KOMMENTAAR: Siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad tunnistasid eilses SL Õhtulehes, et lõivumäärad on võetud laest või pastakat närides. Teede- ja sideministeeriumi esindajad kinnitavad, et nende ettepanekud ARKi lõivude kohta olid oluliselt madalamad, kuid rahandusministeerium surus pingelise eelarve tõttu sisse kõrgemad määrad. Majandusministeerium ei ole suutnud kahe päeva jooksul midagi vastata.

---

Lõivukogujate TOP tänavu 10. juuni seisuga

1. Autoregistrikeskus - 71,9 miljonit krooni.

2. Kinnistusraamat - 41,8 miljonit krooni.

3. Riiklike litsentside väljaandmine - 16,7 miljonit krooni.

4. Äriregister - 16,5 miljonit krooni.

5. Kohtuasjad - 16, 4 miljonit krooni.

6. Hooneregister - 14,7 miljonit krooni.

Allikad: Rahandusministeerium, maksuamet.

---

Riigikogust pole lõivude muutmist loota

Riigilõivumäärad on kehtestanud Riigikogu riigilõivuseadusega. Miks on lõivumäärad sellised, nagu nad on?

Jürgen Ligi, rahanduskomisjon, Reformierakond: Noh, eks seal ole segadust. Aga riik peab paratamatult oma kulusid katma. Ega see reeglina suur õnnetus pole, kui lõivud konkreetsete toimingute tegemise kulusid ületavad. Nihe on, aga ma ei taha seda kommenteerida. Alati võib lõivumäärade kallal nikerdada - neid tõsta või vähendada. Need vaidlused on igavesed. Ma ei pea seda suureks teemaks, millega Riigikogu peaks tegelema.

Janno Reiljan, majanduskomisjon, Eestimaa Rahvaliit: Lõivu tunnus peaks olema kulupõhisus, aga meil on paljud lõivud maksud. Mõningaid lõive tõsteti kolmikliidu häältega eelarve täitmiseks koguni kümme korda. Ettevõtete tulumaks kaotati, selle asemele suruti riigilõivud ja kütuse käibemaks. Sellest võitsid suured ettevõtted. Väikeettevõtteid, maaettevõtteid ja kodanikke hakkasid lõivud nöörima. Lõive muuta palju lootust pole. Iga asi arutatakse Riigikogus läbi, rahvas on andnud oma hääled, järelikult ta usaldab sellist poliitikat. Uute valimisteni on aega järele mõelda.

---

Meie igapäevaseid riigilõive

Autoregistrikeskuses

Registrisse kandmine 1000 krooni. Muudatus registriandmetes 500 krooni.

Auto number 700, mootorratta number 500 krooni. Erinumber 20 000 krooni.

Autojuhi teooriaeksam 380, sõidueksam 380 (ARK autoga 450). Juhiloa väljastamine 380 krooni.

Registri väljavõte 50 krooni lehekülg. Dokumendi ärakiri 20 krooni lehekülg.

Kodakondsus- ja migratsiooniametis

Pass 100 krooni (pensionärile ja alla 15aastasele tasuta). Kaotatud või rikutud pass 300 krooni.

Kodakondsuse saamise avaldus 100 krooni, kodakondsusest loobumine 100 krooni.

Tähtajalise elamis- ja tööloa taotluse läbivaatamine 350 krooni (sama toiming Eesti välisesinduses 2500).

Hooneregister

Ehitise registrisse kandmine 200 krooni. Andmete muutmine 100.

Maja kuuluvuse tõend 200, korteri kuuluvuse tõend 40 krooni.

Dokumendi ärakiri 10 krooni lehekülg.

Perekonnaseisuosakonnas

Abielu registreerimine 100 krooni, lahutamine 300 krooni.

Nime muutmine (mitte seoses abieluga) 600 krooni.

Kohtus

Mittevaraline hagi 60 krooni. Abielulahutuse hagi 300 krooni. Abielulahutus vara jagamisega 2600 krooni. Vaidlus lepingute üle 200 krooni. Kaebus ametiisiku või riigiasutuse vastu 10 krooni. Apellatsioonkaebus 60 krooni.

Varaline hagi võetakse vastu vastavalt tabelile, mis algab 500kroonisest hagist 50 krooni. 10 000 krooni nõudmisel kohtu kaudu tuleb lõivuks maksta näiteks 700 krooni. 100 000 hagi esitamiseks tuleb välja käia 6000 krooni. Miljon nõuab 46 000 krooni. 10 miljonit 350 000 krooni. Kohtul on õigus oma määrusega hagi esitaja lõivust vabastada.

Kinnistusraamat ja abieluregister

Sõltuvalt tehingu väärtusest on koostatud põhjalik tabel, mis algab 500kroonise väärtusega tehingust lõivuga 40 krooni. 50 000 väärtusega tehing maksab näiteks 260 krooni. 100 000 krooni väärtusega 390 krooni. Miljoni väärtusega tehingu registreerimine maksab 2500, 10 miljoni suurune tehing 34 500 krooni.

Jaan Väljaots