SLÕL: Tiit Vähi: Silmet on Hiina järel teisel kohal
Kui vaadata Sillamäel asuvat tootmist, siis mis on endise salajase sõjatehase ja praeguse Silmeti suurim vahe?
Kümme aastat tagasi oli siin täiesti suletud tehas, praegune Silmet on aga täiesti avatud. See on Eesti kõige rahvusvahelisem tehas, kellel sidemed USA, Brasiilia, Ameerika, Aafrika ja Euroopa riikidega, Jaapani, Hiina ja Venemaaga.
Kas ka toodang on erinev?
Uraani siin enam ei toodeta. Silmet toodab haruldasi metalle ja muldmetalle, toodang on nüüd suurem kui enne 1990. aastat.
Miks uraani tootmisest loobuti?
Enne 1990. aastat uraani tootmise seadmed lammutati ja viidi minema. Neid pole mõtet taastada, sest kogu maailmas on uraani hind niivõrd madal, et selle tootmine muutub mõttetuks.
Mitut metalli te toodate?
Kokku on meil ligi paarkümmend tooteliiki. Nagu öeldud, jaguneb toodang kaheks - haruldased muldmetallid, nagu lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, samaarium, euroopium, gadoliinium ja nende ühendid ning haruldased metallid, nioobium ja tantaal.
Kes ostavad Silmeti toodangut?
Üle 50 protsendi läheb Ameerika Ühendriikidesse, kolmandiku ringis Euroopa Liidu riikidesse, 10-15 protsenti Jaapanisse, 1-2 protsenti Venemaale. Eestisse ei jää midagi.
Kas kogu maak tuuakse Eestisse sisse?
Jah, mahuliselt kõige rohkem Brasiiliast, seejärel Venemaalt ja Aafrikast. Meie toore tuleb arenguriikidest ja toodang läheb kõrgtehnoloogiariikidesse.
Ilmselt läheb Silmeti toodangut ka sõjatööstusele?
Otseselt mitte, kuid meie toodangut kasutatakse ka sõjatööstuses. Näiteks rakettide valmistamisel.
Kes on Silmeti konkurendid?
Haruldaste muldmetallide alal on suurim konkurent Hiina Rahvavabariik, kus valmib 70 protsenti maailma toodangust. Teisel kohal ongi Silmet oma 7 protsendiga.
Millal saab valmis Sillamäe sadam, et maak meritsi otse Silmetisse tuua?
Kunagi hakkavad laevad otse siia tulema. Sadamat ei ehitata kuude, vaid aastatega. Sadamaehituse alustamise eeldus on see, et jäätmehoidla on kaetud. Pole mõtet ehitada sadamat avatud uraanijärve kõrvale.
Millal alustatakse?
Arvan, et jäätmehoidla stabiliseerimise ja katmise tööd algavad järgmisel aastal, nagu ka sadama planeerimine. Sadama ehitust alustame loodetavasti aastal 2002.
Kui suured kogused maaki Silmetisse jõuavad?
Nioobiumi- ja tantaalimaaki töötleme ümber umbes 140 tonni kuus ning haruldaste muldmetallide maake 800-900 tonni kuus.
Kui suur metallisisaldus neil maakidel on?
Haruldaste metallide maak sisaldab kasulikku ainet 60 protsendi ringis ja haruldaste muldmetallide toore sisaldab kasulikku ainet umbes 40 protsenti.
Kuhu jääk läheb?
Praegu veel sinnasamasse jäätmehoidlasse. Aastail 1950-1970 läks hoidlasse neli miljonit tonni jäätmeid aastas, sealhulgas tahkainet 300 000 tonni. 80ndatel olid need arvud vastavalt 1 miljon ja 20 000 tonni ning praegu 150 000 ja 5000 tonni.
Jäätmed sisaldavad küll teatud radioaktiivsust, kuid meie toormel on nn. madal radioaktiivsus. Teine probleem on seotud jäätmete lämmastikusisaldusega. Edaspidiseks jäätmekäitluseks on koostöös USA spetsialistidega välja töötatud kindel kava. Kõigepealt eraldatakse radioaktiivsust sisaldav aine, mida koguneb umbes konteineritäis aastas. Tahked ained briketeeritakse ja paigaldatakse Vaivara ohtlike jäätmete hoidlasse. Lämmastikühenditest saab aga valmistada väetisi ja muud kasulikku.
Millal asi teoks saab?
Juba eelmisel aastal vähendasime oluliselt lämmastik-ühendite viimist jäätmehoidlasse. Sel aastal hakkame jäätmetest tootma mõningaid kasulikke produkte.
Mis saab vanast uraanijärvest?
See kaetakse kinni Euroopa Liidu eestkostel toimuva projekti raames.
Kas järv kaetakse betooniga?
Ei. Ja ega see nii väga järv polegi. Selle pinnal on radioaktiivsus 10-20 korda kõrgem kui looduslik foon. Sellel saab kuiva ilmaga ka kõndida.
Saksa koostatud projekti kohaselt rajatakse ümber järve vöö: kahes reas rammitakse maasse 18 meetri sügavusele betoonpostid, et vältida hoidla vajumist. Teine etapp näeb ette järve katmist 3-4 meetri paksuse mullakihiga, mis peaks projekteerijate arvates andma 1000aastase garantii ja mille järel välditakse täielikult merevee ja õhu edasise reostamise ohtu.
Kui kalliks see läheb?
Projekti maksumus on 20 miljonit eküüd ehk umbes 320 miljonit krooni ning seda rahastavad Euroopa Liit, Põhjamaad ning Eesti valitsus. Silmet seda ise ei finantseeri, sest jäätmehoidla kinnikatmine on ajaloo probleem. Iseasi, kui Silmeti erastamine oleks olnud nii soodne nagu praegu Edelaraudtee erastamine, kus tahetakse ostjale miljard krooni peale maksta. Sel juhul oleksid kahtlemata ka erainvestorid jäätmehoidla katmise enda peale võtnud.
Te viisite jutu vägisi raudtee peale.
Silmet osaleb Eesti Raudtee erastamise projektis RERi koosseisus. Oleme arvamusel, et raudtee ja Tallinna sadam võiksid jääda riigi omandisse. Kui aga siiski mindi raudtee erastamisele, siis hakkasid Eesti ärimehed tundma loomulikku ärevust. Ning ka Silmet valis kahest halvast parima - osaleda ise raudtee erastamises.
Minu teada polnud teid esimeses RERi ringis, kus valgete särkide ja tumedate lipsudega ärimehed endast rühmapildi tegid.
Me ühinesime RERiga kaks kuud pärast selle loomist.
Miks te Silmeti peadirektori ametisse astusite ega leppinud enam nõukogu esimehe kohaga?
Proovisin Silmetis nii-öelda pika käega asju ajada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vahetasime direktoreid sagedamini kui Venemaa peaministreid.
Kas te läksite nendega riidu?
Ei läinud. Statistika näitas, et ettevõtte olukord ei paranenud nii kiiresti nagu plaanitud. Edu pant on õigete otsuste langetamine õiges järjekorras. Silmetis olid tootmisvõimsused ja hea tehniline kaader, mis ongi meie väärtus, sest oma toorainet meil ju ei ole. Otsad tuli omavahel lihtsalt kokku viia - tooraine hankimine, tootmine ja müük. Tarvis oli luua inimestele motivatsioon.
Eesti pole veel sealmaal, kus kapitalist saaks elada rantjeena. Pealegi on mul tervis korras ja ma olen piisavalt noor - 53 aastat vana -, nii et jaksaksin Silmetit veel kümme aastat vedada.
Milline on Silmet Grupi üles-ehitus?
Silmet Grupis kui emaettevõttes töötab 1100 inimest, neist 700 tegutseb aktsiaseltsis Silmet. Lisaks kuuluvad meile Sillamäe soojuselektrijaam, Silmet Kinnisvara koos vabatsooniga, Sillamäe sadam ja Ökosil.
Kas Silmet kasutab üksnes omatoodetud energiat?
Jah. Pärast lisageneraatori paigaldamist müüme soojust ka Sillamäele linnale ja elektrit Narva elektrivõrkudele. Jaam töötab põlevkivi baasil.
Kes on Silmeti omanikud?
Minuga seotud äriühingutele kuulub umbes 40 protsenti Silmet Grupi aktsiatest. Teiste omanike osalust ei taha kommenteerida. Kel huvi, uurigu ise äriregistrist järele.
Teie järgmine küsimus on kindlasti - kuidas mina omanikuks sain. Ajakirjanikel on alati oma teooria, sõltumata faktidest. Siiani liigub ju legend, et Tiit Vähi peaministrina ostis variisikute kaudu Silmeti. Ma ei teinud seda ja sellel polnud ka mõtet, sest kogu ostetud kaup, kaasa arvatud kogu aktsiakapital kanti maha 3-4 kuud peale erastamist. Nimelt avastas audiitor 50 miljoni kroonise puudujäägi.
1997. aasta juulis-augustis räägiti läbi uue aktsiakapitali moodustamisest. Vastasel korral oleks pidanud Silmeti kinni panema. Selles uues laines osalesin juba ka mina.
Kas teie vana tuttav Thomas Waldin pole enam Silmeti aktsionär?
Waldin ja AS Ephag erastasid 65 protsenti Silmeti aktsiatest 1996. aasta veebruaris. Pärast seda kutsusid nad audiitori eelmise aasta bilanssi auditeerima, kes tegigi ettepaneku vara maha kanda. Maha kanti nii Ephagi ostetud 65 kui ka riigile jäänud 35 protsenti aktsiakapitalist. Thomas Waldin ei ole praegu Silmeti omanikeringis.
Miks te ei taha teistest omanikest rääkida?
Mul on selline komme, et ma ei taha teiste eest rääkida.
Kui suur on Silmet Grupi ja Silmeti aktsiakapital?
Silmet Grupi aktsiakapital on 40 miljonit ja Silmeti aktsiakapital 30 miljonit krooni. Silmet ja teiste tütarettevõtete aktsiad kuuluvad kõik Silmet Grupile. Välja arvatud Ökosil, kus riigi osalus on 35 protsenti.
Kas peale raudtee erastamise on Silmetil veel majandushuvisid?
Meil on niivõrd suured projektid, et huvide puuduses on meid raske süüdistada. Huvi on, et Ida-Virumaal tekiks juurde töökohti. Oleme huvitatud, et meie töötajad saaksid normaalset palka. Silmetis hakkab keskmine palk jõudma 5000 krooni piirimaile.
Mida on andnud Silmetile Sillamäe vabatsoon ja kuidas see toimib?
Vabatsoon on aidanud kokku hoida käibevahendeid ja pakkunud väiksemat bürokraatiat vedudel üle riigipiiri. Silmet impordib kogu oma tooraine. Kui vabatsooni poleks, peaks Silmet oma tooraine piiril nii-öelda lahti deklareerima ja tasuma kohe käibemaksu. Praegu deklareeritakse tooraine transiidina Sillamäe vabatsooni ja käibemaksu ei maksta. Samas ei saa me oma toodangu eksportimisel ka käibemaksu tagasi, sest me pole seda maksnud.
Kas te piirdute oma äritegevuses Silmeti ja Pühajärve puhkekoduga?
Eestis saab kõike teha, aga mitte kõike korraga. Minul kui investoril pole mingeid plaane arendada oma ärihuve Ida-Virumaal Silmeti territooriumist väljapoole. Ja ka Valgamaal Pühajärve puhkekodu territooriumist väljapoole. Mul on küll üks väike ja ilus projekt Tallinnas, kuid sellest ma veel ei räägi.
Teid on Tallinna lähedal saar või isegi kaks ju ootamas?
Need on lihtsalt ilusad kohad, kus jalutada. Jutt on saarest ja sellega ühenduses olevast laiust.
Kui tihti te seal käite?
Sel suvel kümmekond korda.
Mitu päeva nädalas te Silmetis viibite?
Silmeti heaks töötan seitse päeva nädalas, otseselt Silmetis kolm päeva nädalas.
Kas te pole mõelnud kopteri või väikelennuki ostule, et kiiremini kolmnurgas Tallinn-Sillamäe-Pühajärve sihtpaika jõuda?
Hea mõte, aga autoga on esialgu kindlam. Ka Pühajärvel saab Silmeti asju ajada ja vastupidi. Ma ei leia, et kaugused on Eestis probleemiks.
Silmet jõuab sel aastal üle pika aja ilmselt kasumisse.
Väike kasum oli eelmiselgi aastal. Tänavu tuleb aga juba reaalne tegevuskasum, üle 30 miljoni krooni.
Tooraine ostmiseks kasutate ilmselt laene?
Ei. Kogu laenukoormus on umbes 50 miljonit krooni, mis on võrdne Silmeti kuukäibega. Käibevahendite jaoks me laenu ei võta.
Kas välispankadest olete laenu võtnud?
Seni oleme piirdunud Eesti pankadega.
Telekanalid näitasid mõne päev eest, kuidas Tiit Vähi oli enda hõlma alla kahe ülikooli rektorid kutsunud.
Silmet on ettevõte, kelle toodang läheb kõrgtehnoloogia jaoks. See peab arenema käsikäes teadusega. Omal ajal olid Silmetil tihedad sidemed Moskva ja teiste Venemaa instituutidega ning need on osaliselt säilinud tänaseni.
Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooliga sõlmisimegi lepingu teadus- ja tehnilise koostöö tugevdamiseks. Jutt on raamlepetest, mis näevad ette koostööd doktori- ja magistriõppe vallas. Silmet pakkus ülikoolidele välja oma järgmise aasta arenguplaanid, mille elluviimisele saavad teadlased kaasa aidata.
Leping kirjutati alla Silmeti äsja renoveeritud peamajas, mis on Sillamäe kohta uhke.
See polnud sugugi Silmeti suurim investeering. Enam kulus nioobiumi tootmise uuendamisse, mis peaks lõpule jõudma järgmise aastal ja mille tulemusena peab võimsus kasvama 18 tonnilt 28 tonnile kuus. Sellega jõuame teisele kohale maailmas ühe USA firma järel.
Kui palju raha te ise olete Silmetisse pannud?
Ükski äriettevõte pole loodud selleks, et omanikud selle tegevuse kinni maksaksid. Ettevõte peab tegutsema nii, et see kindlustaks tootmise arengu ja hakkaks lõppkokkuvõttes omanikele dividende tootma. Arvan, et 2001. aasta tulemuste põhjal jõuame ka sinnamaale.
Kuhu te saadava raha paigutate?
Ma pole selle peale mõelnud.
Silmet ja Pühajärve on kaks täiesti erisuunalist projekti. Millest teie nii erinevad huvid?
Silmet on tehnoloogiline ja Pühajärve ilus projekt. Tuleb olla tehnokraat ja samas ka ilu armastada. Pühajärvel on lõppemas teise korruse restorani ümberehitus. Järgmise aasta plaan on lisakorrused hotellile ja siseujula.
Kust kõigeks selleks raha tuleb?
Raha ei paigutata selleks, et seda kaotada, vaid juurde toota. Kui omal raha pole, tuleb pankade poole pöörduda. Kuid projekt peab olema selline, mis raha juurde toodab.
Kas tunnete end heaolulise miljonärina?
Iga ettevõtja vajab enda heaolu kindlustamiseks teatud akumulatsiooniaega. Mina alustasin ärimehena alles paar-kolm aastat tagasi ning olen seni kogu teenitud raha paigutanud nendesse samadesse ettevõtmistesse. Minu isiklik tarbimine ei ulatu kõrgele. Võib-olla aasta-paari pärast avaneb mul võimalus enda peale kulutama hakata.
Aga teie lapsed?
Minu tütar on Silmet Grupi pearaamatupidaja. Arvan, et ta saab oma tööga hästi hakkama ja palk on normaalne. Nii et isa abi ta ei vaja. Poeb õpib Tallinna tehnikaülikooli esimesel kursusel infotehnoloogiat ja see on praegu tema töö.
Kui sageli välismaal käite?
Üsna tihti. Sel aastal olen käinud Brasiilias, paar korda USAs, Prantsusmaal, Austrias, mitu korda Venemaal, nüüd sõidan Kasahstani. Silmetis ametis olles olen käinud paar korda Jaapanis, Austraalias ja Hiinas.
Kas ka Silmetis käib palju väliskülalisi?
Iga nädal, sageli kaks või enam korda nädalas. Mõnikord tundub, et meil käib väliskülalisi rohkem kui Eesti välisministeeriumis.
Kui Silmetist Toompea poole vaadata, kas kogu sealsel asjaajamisel, kaasa arvatud majandusministeerium, on üldse mõtet?
Riiki on ikka vaja. Ma pole kunagi anarhia pooldaja olnud.
Kas armastus mägede vastu on kadunud, eriti kui meenutada teie ja Andrus Ööveli mägimatka?
Ei ole. Käin igal talvel nädal või kümme päeva kusagil 3-3,5 km kõrgusel mägedes suusatamas.
Olete vahel ka valusasti kukkunud?
Kas te mõtlete mägedes?
Jah, mägedes ja suuskadel.
Ei ole. Vahel on mõni koht siniseks läinud.
Kas te igapäevaselt enda vormis hoidmisega tegelete?
Kahjuks mitte. Suvel teen Kaberneeme suvilas tööd, talvel olen sõitnud Kääriku suusarajal.
Milleks teile suvila, kui on terve puhkekodu?
See on ikkagi oma kätega ehitatud ja ma pole kunagi mõelnud selle müümisele.
Kas teil on mõni eeskuju?
Poliitiliseks eeskujuks on olnud Helmut Kohl, kes on tõeline isiksus, võimumasin. Vanema aja tegelastest aga Bismarck, kes oskas kõigiga lepinguid sõlmida ja kõiki üle mängida. Tehnokraatidest on eeskujuks Sony kontserni rajaja Akio Morita.
Kohli valitsusaeg lõppes ju rahaskandaaliga.
Ma ei võtaks seda nii traagiliselt. Kõikidel võimulolijatel on tulnud teha väga palju ja väga riskantseid otsuseid. Lõppkokkuvõttes otsustatakse ju tulemuste põhjal. Ja Kohli tegevuse tulemused olid väga head.
Peeter Raidla
