Slovakid piitsa ja präänikuta ei tööta
Peale Eesti on Briti poissmeeste hulgas kogunemiskohana populaarne ka Slovakkia. Vähese inglise keele oskusega Slovakkia politseinikud on pidutsejatega püsti hädas ning neid solvab lahendus, mille leidis probleemile Briti saatkond: ametivõimude kaebuse peale korraldati politseinikele tasuta inglise keele kursused.
Lisaks poissmeestele on Slovakkia atraktiivne ka rahvusvahelistele korporatsioonidele, nagu Dell, HP, IBM, Accenture, ning hoogu võtab autotööstus: VW, Peugeot-Citroëni ja KIA tootmine. Huvitav on fakt, et just Slovakkiale kuulub maailmas esikoht elaniku kohta toodetud autode arvu poolest.
Tanel Kookmaa, IT Protrainingu Läti piirkonnajuht, oli CV-Online’i esimene müügimees, kes on viimastel aastatel üles ehitanud Läti, Leedu ja Slovakkia tööportaalid. “Maksud on väga-väga soodsad: meie tööjõukuludel Ungaris ja Slovakkias oli mitmekümneprotsendine vahe.” Samas tuleb paraku arvestada bürokraatiat ja korruptsiooni.
Slovakkia kohta peab teadma, et pea terve 1990-ndate kümnendi valitses seal president, kes sarnanes oma võtetelt Valgevene Lukasˇenkaga ning on jätnud jälje kogu riigile ja rahvale. “Aeg, mil meie valuliselt transformeerusime oma väärtustega, tuleb neil nüüd läbi teha. Praegu on see aga veel raskem – pärast EL-iga ühinemist järgnenud suur välisinvesteeringute sissevool tähendab, et erinevate kultuuride ja väärtuste põrkumine on veelgi intensiivsem.”
Bratislava asub Euroopa südames ning mitu pealinna ja riiki on sealt vaid mõnetunnise autosõidu kaugusel. Ometi leiab Martin-Peter Kask, Access Investmentsi juht Ukrainas, et paljude slovakkide meelest on kõik, mis on välismaal, kauge. “Teenuste ja kaupade tellimine 80 km kaugusest Viinist tundub ületamatu takistusena ning pigem eelistatakse äri teha 500 km kaugusel Ida-Slovakkias asuvate ettevõtetega.”
CVO Group OÜ hakkas Slovakkias tegema töövahendusportaalina koostööd suurima kohaliku portaaliga, kes aga ootamatult astus partnerlussuhetesse nende konkurendiga – maailma suurima tööportaaliga. Mõistagi tuli see halvaks üllatuseks. “Slovakid on julged tegutsema, kuid avatud, ausat ja läbipaistvat kultuuri ei ole veel suudetud luua. Varjav ja kahtlustav usalduse puudumine on omane sovetlikule pärandile,” nendib Kookmaa.
Nagu Ida-Euroopas ikka, on Slovakkia ärijuhid kolme-neljakümnendates eluaastates, neil on poliitikakogemus ja seljataga ülikooliõpingud kodu- või välismaal ning nad vahetavad töökohti kolme-viie aasta tagant. Välismaalastest ettevõtjatel on puhtalt inglise keelega raske toime tulla. “Mina kasutasin seal vene-saksa-inglise segu,” tunnistab Kookmaa.
Slovakkia tööturgu komplitseerib suur inimestepuudus ja suhteliselt vähene kvalifitseeritus. On ka piirkondi, kus tööpuudus on võrreldes suuremate keskustega kahekordne. Hoolimata tööjõupuudusest võib Slovakkias värbamisel ette tulla vanuselist diskrimineerimist. Jan Kollar Slovakkia Postist teab, et firmad eelistavad mitte värvata vanemaid inimesi, sest nad ei oska tihtipeale võõrkeeli ning neid peetakse konservatiivseteks.
Kupja meetod
Kui tšehhid on pigem sakslaste ja meie moodi, siis slovakkide puhul hämmastab nende emotsionaalsus ja impulsiivsus. “Läbirääkimised on teistmoodi kui meil: avatud kaartidega keegi eriti ei mänginud ja tihti blufiti,” meenutab Kookmaa.
Võimaluse korral tuleb asju korraldada ettemaksuga ning pidada meeles, et olgu see mis tahes kokkulepe töötajate, klientide või koostööpartneritega – lepingud on tavaks panna kirjalikku vormi. Paljud slovakid tunnevad hirmu bürokraatia ees ja Eesti moodi konkreetsemad lepingud võivad anda konkurentsieelise. “Püüdsin meie kliendilepingud teha võimalikult lihtsad ja lühikesed ning kliendid olid seepeale meeldivalt üllatunud – lihtsama asjaajamise sai keerata eeliseks võrreldes konkurentidega,” nendib Kookmaa.
Tanel Kookmaa kogemus näitab, et slovakid siunavad tihtipeale nõudlikke ülemusi, kuid ilma piitsa ja präänikuta ei oska nad ka töötada. “Iseseisvust ei osata kasutada ja distsipliin kaob mõne päevaga. Peab olema väga järjekindel ja nõudlik ning jälgima eesmärkide täitmist regulaarselt. Kiiresti mõistsin, et tuleb värvata konkreetsetele ülesannetele konkreetsete oskustega ning soovitavalt rahvusvahelises ettevõttes töötamise kogemusega inimesi.”
Kommentaar
Pertti Rahnel
Hansa Investeerimisfondide analüütik
Võrreldes enamiku teiste Ida-Euroopa riikidega on Slovakkia makromajandusnäitajad väga head: avaliku sektori võlg on väike, inflatsioon sisuliselt euroalaga samal tasemel ning ka valitsuse kulutused ja väliskaubanduse defitsiit on enamiku teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes väikesed.
Slovakkial on võimalus 2009. aastal eurole üle minna, kuna tõenäoliselt ei osutu Maastrichti kriteeriumite täitmine probleemiks. Siiski tuleb slovakkidel Euroopa Keskpanka ja Euroopa Komisjoni veenda ka selles, et inflatsioonikriteeriumi suudetakse täita ka pikema aja jooksul. Kui Slovakkiat Maastrichti kriteeriumite täitmisest hoolimata euroala liikmeks ei võeta, annab see investoritele väga negatiivse signaali kogu Ida-Euroopa kohta. Rahaliidust ülinapilt välja jäänud Leedu tänavu märgatavalt kiirenenud inflatsioon muudab Euroopa ametnikel otsustamise kindlasti raskemaks.
Kommentaar
Martin-Peter Kask
Access Investments AS
•• Suur konkurents corporate finance’i turul on loonud ettevõtjatele soodsad tingimused. Kinnisvaraarendusprojektide refinatseerimine on sage ning objekti valmimisel on tavaliselt järgmine pank juba soodsama lepinguga ootamas. Piirkonnas võistlevad Austria, Ungari ja Itaalia pangad ning finantsmaastik on oluliselt teine kui Eestis.
•• Pangateenused laiemas võtmes on suhteliselt moodsad, kuid Eestist tuttavaid mugavusi ei pruugi samal tasemel leida ning asjaajamine pangakontorites on piin ka kohalike jaoks. Et pank inimest “tunneks” ja usaldaks, peavad kõik asjad käima vähemalt aasta sama panga kaudu ning koopiaid kõikvõimalikest dokumentidest on vaja palju. Ka paljud nn madalama astme dokumendid ja tehingud tuleb kinnitada notari juures ning sellega tegeleb tavaliselt volituse alusel assistent.
•• Slovakkias on au sees sport – traditsiooniliselt eelkõige jäähoki. Ettevõttel, kus ma töötasin, oli üks riigi tuntumaid jäähokimeeskondi ning mängude vaatamine ja kohtumiste korraldamine hokiareenil oli tavalise suhtluse osa. Suhtlemises partneritega andis see suure eelise ning pärast mängijate nimede ja mõne olulisema detaili – mitu mängijat väljakul, eelmise hooaja mängud ning ostetud mängijate hinnad – tundmine võimaldas luua kohalike otsustajatega hea kontakti.
•• Slovakid on alalhoidlikud: kokkuhoidlikku elu eelistatakse paremale töökohale. Ka noored pigem säästavad kui otsivad uue töö ning kolivad 100 km kaugusele Tšehhimaale või Austriasse. Sageli on piirilähedastes Austria külades ehituskrundid odavamad kui Bratislava kesklinnast sama kaugel asuvates arendusprojektides. Alles viimasel aastal on slovakid hakanud julgemalt piirilähedastesse Austria küladesse kodu rajama ning piiri taga elamine ei tundu enam hirmus
•• Asusin kohe alguses intensiivselt õppima slovaki keelt. Hommikused tunnid enne tööd väsitasid, kuid rõõm kohalkus keeles suhelda motiveeris. Kohalikest aru saamine ning võimalus kohtumisel mõista, millest vestluspartnerid omavahel räägivad, kergendas sisseelamist oluliselt.
