Sõerd avastas riigieelarvest taas suure eraldise Eesti Energiale – ja seekord pole tegu trükiveaga

 (117)
Aivar Sõerd riigieelarve seletuskirjaga
Aivar Sõerd riigieelarve seletuskirjagaFoto: erakogu

Eile tutvustatud järgmise aasta riigieelarve plaan on juba saanud ohtralt kriitikat opositsioonipoliitikutelt, kelle sõnul midagi uut selles ei pakuta ja majanduses tekkinud probleeme see ei lahenda. Ka leiab sealt eraldisi, mille osas puuduvad selgitused.

„Järgmise aasta riigieelarve seletuskiri on imeline dokument,” märkis endine rahandusminister ja tänane riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd eile sotsiaalmeedias. Reformierakondlasest poliitik oli asunud läbi töötama järgmise aasta riigieelarve mitmesaja leheküljelist seletuskirja, kust leidis mitmeid küsitavusi.

Sarnaselt eelmise aasta seletuskirjale pani ta tähele, et taaskord sisaldub selles üsna suur eraldis riiklikule energiafirmale. „Sealt saab lugeda, et kavandatud on Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks suunata 143 miljonit eurot. Mitte mingit selgitust aga selle summa juures pole,” sõnas Sõerd.

Seekord pole komakohaga eksitud

Ta meenutas, et möödunud aastases seletuskirjas oli sarnane kummaliselt suur summa Eesti Energiale. Toona tuli küll välja, et 215 miljonit oli ametniku näpuviga, tegelik summa oli 20 miljonit eurot. „Värske eelarve andis Jüri Ratas täna (eile - toim) riigikogule ja seal on selline number selgelt kirjas. Kas see 143 miljonit eurot on jälle trükiviga?” sõnas Sõerd.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna kinnitusel on seekordne number siiski täiesti õige. „Tegemist on summaga, mida saab kasutada Eesti Energia võimalike uute investeeringute (kaas)finantseerimiseks ja need otsused tehakse vajadusel aasta sees täiendavalt,” selgitas Kristina Haavala pikematesse selgitustesse laskumata.

Seotud lood:

Küll aga ei olnud see üks suur rahaeraldis Eesti Energiale ainus, mis seletuskirja läbi töötama asunud Sõerdile silma jäi. „Kurioosne on muidugi ka, et sadade miljonite eurode kohta pole eelarve seletuskirjas mingit selgitust. Samas aga mõni teine rahaeraldus on detailse täpsusega lahti seletatud,” märkis riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Ta tõi näitena veel välja, kuidas seletuskirjast saab lugeda, et rahandusministeeriumi eelarves on kavandatud raha Eesti Töötukassa kahe töötaja ja Riigimetsa Majandamise Keskuse ühe töötaja õppelaenude kustutamiseks.

Kriitikat järgmise aasta riigieelarve suunal ei ole hoidnud tagasi ka Sõerdi erakonnakaaslane, endine peaminister ja tänane riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Taavi Rõivas, kelle lühihinnang 2019. aasta riigieelarvele oli, et tegemist on tõenäoliselt kõige aegade ambitsioonituima eelarvega.

Ta põhjendas seda nelja väitega: maksukaost sellega ei lahendata, Ratase ajal kahekordistatud alkoholi aktsiisimäärasid ei langetata, korratakse üle eelmiste valitsuste otsused, mida ei ole ära muudetud ja midagi uut ei tehta.

Uue aasta eelarve üle 11 miljardi

Valitsus jõudis kolmapäeval kokkuleppele 2019. aasta riigieelarve osas, mille maht ületab 11 miljardit eurot. See peab nüüd heakskiidu saama ka riigikogult.

Tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare