"Ma pole tänaseni aru saanud, miks tehti Eesti väikeaktsionäridele ebasoodne jaotuspõhimõte," märkis rahasjades end nagu ka kala vees tundev Sõerd. "Kui välismaine institutsionaalne investor märkis näiteks 50 000 aktsiat, siis sai ta oma kontole neli korda rohkem aktsiaid kui sama koguse märkinud Eesti väikeinvestor."

"Samuti on raske mõista, miks peab trikitama mitme kontoga, et vähegi soovitud kogusele lähedasemat aktsiate hulka saada. Minister Simson lubas rahvaaktsiat ja kutsus üles Eesti väikeaktsionäridele, et need saavad nüüd võimaluse investeerida Eesti päritolu varadesse ja Eesti aktsiatesse," mainis Sõerd. "Nüüd on aga selgunud, et soovitud koguse saamiseks tuleb homme minu näite puhul börsilt üle kahe kolmandiku soovitud kogusest juurde osta hoopis neid aktsiaid märkinud välismaalastelt. Milliseks aga aktsia hind homme börsil kujuneb, seda on raske ette ennustada. Vaevalt, et õnnestub soovitud puuduolev kogus juurde osta märkimishinnale lähedase hinnaga."

"Kogu see sadama börsiletuleku lugu tuletab meelde muinasjuttu rebasest ja kurest," ütles ta. "Rebane kutsus kord kure endale külaliseks, valmistas igasuguseid häid roogi, kuid kandis need lauale madalail taldrikuil, kust kurg oma pika nokaga midagi kätte ei saanud. Täpselt samamoodi narritakse praegu Eesti väikeaktsionäre."