Sõerd: jutud Jüri Ratase valitsuse hiigelinvesteeringutest on müüt

 (40)

Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Järgmise aasta riigieelarve defitsiiti on valitsus põhjendatud majandust käivitavate hiigelinvesteeringutega. Selleks lisati eelarvesse niinimetatud strateegiliste investeeringute kava, kirjutab Aivar Sõerd.

Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi rakendamine jõuab järgmisel aastal perioodi kõrgtasemele. Et see juhtub, selles pole praegusel valitsusel määravat rolli. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad mahukamad investeeringud lähevad gümnaasiumi- ja põhikoolivõrku, veemajanduse infrastruktuuri ja transpordi valdkonda. Järgmise aasta investeeringute kasv tulenebki eelkõige välistoetustega seotud vahendite mahu 34 protsendilisest suurenemisest.

Valitsuse poolt lisatud strateegiliste investeeringute programmi kogumaht kolmeks aastaks on 315 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on sellest 115 miljonit eurot. Arvestades järgmise aasta eelarve kulude mahtu, mida on üle 10,58 miljardi euro, pole selle programmi maht eriti suur.

Selle programmi kõige monumentaalsem objekt on loomulikult Tallinna Linnahall. Nüüd selgus aga, et sinna ei saagi enne raha eraldada, kui on lahendatud riigiabi küsimus. Tõenäoliselt lohistatakse Linnahalli investeeringut veel ka läbi mitme järgneva aasta eelarve, enne kui seal midagi praktilist kerkima hakkab.

Seotud lood:

Suure tõenäosusega kukub järgmise aasta strateegiliste investeeringute programmist välja ka kauaoodatud Riisipere-Turba raudteejupp.
Eesti Raudtee on teada andnud, et ehitus lükkub aasta või paar edasi keskkonnauuringute, erakinnistute võõrandamise ja muude protsesside tõttu. Peale selle selgus, et selle lühikese raudteejupi ehitamiseks on vaja veel ka seadust muuta, sest kehtivate seaduste mõistes on ka vanale tammile raudtee taastamisel tegemist uue raudtee ehitamisega. Kehtiv seadus ei näe ette samatasandiliste raudteeülesõitude rajamist, seega tuleb seadust muuta. Tundub, et valitsuse järgmise aasta strateegiliste investeeringute programm on jäänud päris hõredaks.

Loe veel

Kõik ülejäänud investeeringute portfelli objektid on eelmise või isegi eelmiste valitsuste jätkuprojektid. Lairiba arendusse lisatav 10 miljonit eurot on jätkuprojekt, selle arendamine ja sinna riigieelarvest kümnete miljonite eurode eraldamine on kestnud juba viimased kolm aastat.

Ka kaitsekuludes on tänavu laskemoona soetamiseks kavandatud 40 miljonit eurot. Praegune valitsus lisab sinna järgmisel aastal 20 miljonit eurot ja nimetab selle strateegiliseks investeeringuks majanduse käivitamiseks. Seda kuidas imporditud relvastus Eesti majandust ergutab, pole keegi osanud selgitada.

On veel muidugi ka riiklik elamuehitusprogramm, sellel real on järgmise aasta eelarves teadaolevalt samuti 20 miljonit eurot. Programmi mõte on, et üksikutest ülekuumenemise märkidega majandusharudest nagu ehitus, kanduks ülekuumenemine kiiremini ka teistesse majandusharudesse.

Tänavuses eelarves, mille koostas eelmine “seisakuvalitsus” on terve rida suurehitusi, mille kerkimist saame tänasel päeval kõik näha. Olgu nendeks Haabersti ristmiku ehitus, Ülemiste reisiterminali ja Tallinna lennujaama vaheline trammitee, Tallinna ringtee, 1800 kilomeetrit maanteid, mis tänavu korda tehakse, kolme välissaatkonna renoveerimine, ulatuslikud ehitustööd Lääne-Harju raudteeliinidel ja palju muud. Seda, et järgmistel aastatel investeeringute kasv aeglustub, seda näitavad ka rahandusministeeriumi majandusprognoosi graafikud.

Tegelikult on koalitsioonil väga vähe ideid investeeringuteks ja eriti silmatorkavalt napib ideid tootlikeks investeeringuteks. Võiks ju teha eraldi fondi näiteks tööstuse digitaliseerimise edendamiseks või innovatsiooni ja arendustegevuse toetamiseks. Tänasel eelarvet tutvustaval pressikonverentsil jäi peaminister investeeringutest rääkides vaoshoituks. Investeeringute maht pidi olema SKPga võrreldes üks viimaste aastate suurimaid. Aga kui seda mahtu näiteks 2012. aastal oli 6,4 protsenti ja kui nüüd valitsus planeerib investeeringuteks järgmisel aastal 5,7 protsenti SKPst, siis kiidelda pole tõesti millegagi.

Aga mõned investeeringuid siiski on, mis tulevikus jäävad meenutama Jüri Ratase valitsuse investeerimisprogrammi. Need on hiiglaslikud Superalko poodide nimelised kaubanduskeskused Eesti-Läti piiri ääres. Piirikaubandus on alles õiget hoogu sisse saamas ja need kaubanduskeskused, mis sinna kerkivad, annavad mõned lausa Linnahalli mõõdu ja mahu välja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare