Sõerd: kiirkorras kokku lepitud meetmed ei too riigieelarvet miinusest välja

 (19)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Endine rahandusminister Aivar Sõerd kirjutab, et Jüri Ratase valitsuse lubatud riigieelarve tasakaalu ei tule ning reserve koguma ei hakata.

Uue majandusprognoosi järgi voolab tänavu ja lähiaastatel riigikassasse maksutulu tavatus mahus. Seda saab näha harva, vaid üle pika aja taas kohale jõudnud majandustsükli kõrgfaasis. Vastutustundlikud riigivalitsejad kasutavad selliseid aegu selleks, et puhvreid luua ja reserve koguda. Majanduslikult kitsamad ajad kunagi kindlasti tulevad, millal see juhtub, on vaid aja küsimus.

Jüri Ratase valitsus sai majandustsükli harjal eelmisel aastal hakkama sellega, et lahjendas eelarvereeglit. Värske prognoosi valguses aga selgus, et eelarve ei mahu enam ära ka lõdvendatud eelarveraamidesse. Prognoosi seletuskirjast loeme, et struktuurses mõttes on eelarve miinuspoolel nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal. Mõlemal aastal on miinus 0,7 protsenti SKP suhtes, mida on rohkem kui ka uuendatud raamistik lubaks. See sundis eelmisel nädalal valitsust kogunema Sagadisse kriisinõupidamisele.

Olgu siinkohal öeldud, et paar kuud tagasi välja tulnud Euroopa Komisjoni talvise prognoosi järgi on Eesti eelarvemiinus kaks korda suurem. See tähendab, et ka Sagadis eelmisel nädalal kiirkorras kokku lepitud meetmed ei too eelarvet nullnivoole. Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi antakse liikmesriikidele eelarvepoliitika hinnanguid ja suuniseid Euroopa Komisjoni prognoosi, mitte siseriikliku prognoosi alusel.

Seotud lood:

Prognoos ei kinnita ka Jüri Ratase valitsuse Sagadis antud lubadust hakata reserve koguma. Tõsi on see, et värske prognoos ei sisalda valitsuse eelmisel nädalal kokkulepitud meetmeid. Reservide kahanemise tempo on aga nii kiire, et need meetmed siin suuremat pööret tuua ei saa. Kui veel eelmise aasta lõpus oli keskvalitsuse reservide maht 834 miljonit eurot, siis paari aastaga, 2019. aasta lõpuks kahanevad keskvalitsuse reservid valitsuse tegevuse tulemusel 579 miljoni euroni. Riigikassa jääk sulab nagu kevadine lumi ja seal on juba praegu raha vähem kui on hoiule võetud Töötukassa ja Haigekassa reserve.

Valitsuse meetmed olukorra parandamiseks on küsitava väärtusega. Kindlalt on teada vaid Tallinna Linnahalli kavandatud suurejoonelise konverentsikeskuse ja kontserdisaali ehituse ära jätmine. See objekt lohistatakse eelarvest välja juba teist korda, esimest korda eemaldati ehitus investeeringute nimekirjast juba käesoleva aasta eelarves. Millised on ülejäänud edasilükatavad investeeringud, sellele minister prognoosi tutvustaval üritusel vastust ei andnud. Selgusetuks jäi ka, mida tähendab valitsuse lubadus “leida võimalus suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid”. Mida see tähendab? Teatavasti raha ei tule juurde kui seda ühest taskust teise ümber tõsta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare