Sõerd: Kreeka laenude tagasisaamise risk suureneb

Kreeka ja teiste euroala valitsusjuhtide kokkulepe seab rõhutatult määravale kohale reformid- toodete ja teenuste, energiaturu ja tööjõuturu reformid ning finantssektorit tugevdavad regulatsioonid. See kõik oli oodatav ja hädavajalik.

Nende elluviimine on pikk protsess ja vahepeal on võlausaldajate usaldus saanud tagasilöögi. Määrava tähtsusega usalduse taastamisel on see, kas Kreeka parlament suudab 15. ja 22. juuliks vastu võtta esmaselt vajalikud õigusaktid, mis on eelduseks, et üldse läbirääkimistega edasi minna.  Varasemast rangemad tingimused peegeldavad nii kadunud usaldust Kreeka suhtes, kui ka viimaste nädalatega üha halvenenud rahalist olukorda Kreekas.

Suurim küsitavus kokkuleppes on aga see, kas kolmanda, 82-86 miljardi euro suuruse laenuprogrammi lisandumine juba olemasolevatele kohustustele on Kreeka majandusele jõukohane. Olukorras, kus juba olemasolev laenukoormus selgelt  jõukohane ei ole. Sellele viitab ka kokkuleppe dokument, kus on kirjas, et võla jätkusuutlikkus on suurelt kahtluse all.

Uue programmi põhilise rahalise katteallikana on kokku lepitud 50 miljardi euro mahus erastamisprogramm.  Suurt väärtust omavate varade haldamisega hakkab tegelema iseseisev fond. Erinevalt pühapäevasest rahandusministrite dokumendist, mille kohaselt fond pidi loodama Luksemburgis, jääb see Kreekasse, kus seda hakkavad juhtima Kreeka ametnikud Euroopa institutsioonide järelevalve all. Suuremahuline erastamisprogramm oli ka varasema programmi katteallikas, eelmises programmis oli selle maht 46 miljardit eurot. Varade müügi plaanidel oli juba varasema programmi katteallikana vajakajäämisi ja see ei realiseerunud soovitud mahus. Nüüd peab varadest jätkuma ka uue programmiga lisanduvate kohustuste katteks.

Eelmise programmi põhiline komponent oli erasektori võla kärbe, mis praegu pole võimalik, sest alles on jäänud põhiliselt avaliku sektori institutsioonid. Maksetähtaegade pikendamine ja intressikärbe olid samuti juba eelmises programmis arvestatud. Võlakoormuse jõudmine jätkusuutlikule tasemele jäi kõigele sellele vaatamata saavutamata.

Varade arvestamisel katteallikana on probleem, et varad ei ole likviidsed. Keegi ei tea, kui kaua müügiprotsess võib kesta ja mis need varad tegelikult maksavad, kui jõutakse reaalse müügitehinguni. Lisanduvad ka õiguslikud probleemid seoses erastamisprotsessiga. Varasema, 25. juunil Euroopa Komisjoni ja IMFi poolt koostatud Kreeka võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohaselt ajavahemikul 2015-2030, on kolme erineva stsenaariumi kohaselt reaalne müüa varasid mahus 4 kuni 27 miljardit eurot.

Seega kokkuvõtlikult Kreeka kolmanda abiprogrammi lisandumisel võib laenude täismahus tagasisaamise risk suureneda.