Lätis on kange alkoholi aktsiisimäär pea kaks korda ja õlle aktsiisimäär kaks ja pool korda väiksem kui Eestis, aga alkoholi aktsiisitulu koguvad lätlased kui mitte rohkem, siis enam-vähem sama palju kui Eesti suudab koguda. Läti esimese poolaasta alkoholiaktsiisi laekumine 112 mln eurot tähendab, et aasta kokkuvõttes tuleb 230-240 mln eurot täis.

Eesti ametlik viimane ja kolm korda allapoole korrigeeritud tänavuse laekumise prognoos on 256 mln eurot, aga sügisel, pakun, et seda korrigeeritakse veel ka neljandat korda allapoole kuhugi 220-230 mln euro tasemele. Meie rahandusminister aga laiutab käsi ja kurdab, et tema ka ei tea, miks me neid aktsiise tõstsime.

Tähelepanuväärne on siinkohal ka, et Lätlastel on juuni maksulaekumise andmed juba olemas. Meil tulid ka vanasti andmed sama kiiresti, aga nüüd on meie rahandusministeerium üles näidanud tõelist innovatsiooni ja eelarve viidi üle “tekkepõhisele” arvestusele, eelarvestamine on “tulemuspõhine” ja tasakaalu arvestatakse “struktuurselt”. Sellepärast laekusid eile alles maikuu maksulaekumise andmed.

Aga võrdluseks, Eestis laekus alkoholiaktsiisi esimese viie kuuga 100,3 mln eurot, Lätis esimese kuue kuuga 112 mln eurot. Kui Eesti juuni laekumine jääb maikuu 15 mln euro tasemele, siis pannes selle 100,3 miljonile juurde, jõuame esimese poolaastaga Lätiga samale tasemel. Pakun, et piirikaubanduse maht pole stabiliseerunud, kasvuruumi jätkub veel ka terveks tänavuseks aastaks.