Sõerd: ministeerium otsustas salastada suhkrumaksu riigiabi taotluse

 (50)

Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Esmaspäeval jõuab Riigikogus lõpphääletusele magustud joogi maksu seadus. Seaduse rakendamiseks on aga vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, kuna maks soodustab teatud ettevõtjaid, võib kahjustada konkurentsi ja Euroopa Liidu siseturgu. Magustatud jookidega konkureerivad ka mahlad ja nendele erandi tegemiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba.

Puudulikult ettevalmistatud ning ilma sisuliste ja õiguslike analüüsideta eelnõu jõudis Riigikogus eelmisel nädalal teisele lugemisele. “Ootamatult” aga selgus, et riigiabi tuleb taodelda ka magustatud piimatoodetele. Seda hoolimata sellest, et eelnõu esimesel lugemisel kinnitati meile, et piimatooted ei ole oma olemuselt magustatud jookidega konkureerivad tooted, kuna neid ei tarbita janu kustutamise eesmärgil.

Nii nagu ka teiste praeguse koalitsiooni maksueelnõudega, on väiksemad valed suuremate valedega segamini, mistõttu on väga raske aru saada sellest, kuidas asjad tegelikult on. Kõige rohkem küsitavusi tekitas see, et kuidas ikka need limonaadid, mille osakaal inimeste suhkru tarbimisest on 5-8 protsenti ja kaloraažist vaid 1,5 protsenti, siis kuidas selle tootegrupi mõju ikka nii suur saab olla. Maksu rakendamisel väheneb tootegrupi, mille osakaal kaloraažist on olematu, tarbimine umbes 20 potsenti. Kuidas läbi selle saavutatakse otsustav läbimurre rasvumise pidurdamisel?

Seotud lood:

Siseriiklikult räägitakse meile igasugust jama, mis on mõeldud nendele, kes asjadest üldse mitte midagi aru ei saa. Euroopa Komisjonile aga sellist valimisloosungi juttu puhuda ei saa ja taotluses tuleb sisuliste argumentidega põhjendada, kuidas uus maks täidab seda eesmärki, mille saavutamise vahendina see maks kehtestatakse. Kahe kuu jooksul pole rahandusministeerium suutnud taotlust valmis kirjutada, kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt pidi see juhtuma hiljemalt maikuu lõpuks.

Loe veel

Eelmine rahandusminister Sven Sester kinnitas kahel korral Riigikogu ees, et kohe kui riigiabi taotlus valmis saab, edastatakse selle tekst ka Riigikogule. Minister aga jõuti vahepeal ametist maha võtta, taotlust pole me senini näinud. Eelnõu teisel lugemisel andis rahandusministeerium meile lõpliku lubaduse, et taotluse tekst saab valmis ja see edastatakse ka rahanduskomisjonile 16. juunil.

16. juunil teatas aga rahanduministeerium, et riigiabi taotlus tuleb salastada. Tuli teade, et Riigikogu liikmetele saab edastada selle riigiabi taotluse teksti vaid allkirja vastu konfidentsiaalsusnõude täitmise põhjusel. Reedel rahanduskomisjoni vastava protseduuri sooritamiseks kohale minnes teatas aga ministeeriumi esindaja ootamatult, et dokument pole veel valmis, seal on sõnastamist ja sisustamist vajavaid küsimusi ja et ka ministeeriumi riigiabi osakond peab seda veel menetlema. Seega Riigikogu enne eelnõu lõpphääletust riigiabi taotlust näha ei saa, eelnõu on aga lõpphääletusel juba esmaspäeval.

Võib olla üsna kindel, et riigiabi taotluse koostamisega on rahandusministeerium jõudnud ummikusse nii sisuliste kui ka õiguslike argumentidega. Taotluse koostamisega on venitatud juba kaks kuud ja viimasel hetkel salastati see ilmselt põhjusel, et sisulisi argumente peale riigieelarve aukude täitmise, maksu rakendamisel lihtsalt pole.

Euroopa Liidu õigus ei luba diskrimineerivat maksustamist. Piimatoodetele vabastuse taotlemisel tuleb arvestada sellega, et Konjunktuuriinstituudi 2016. aasta uuringu kohaselt eelistavad Eesti tarbijatest 84 protsenti kodumaiseid jogurteid. Suurimad Eestis müüdavate karastusjookide tootjad on aga välisriikide, sealjuures teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjad. Euroopa Liidus on aga keelatud sellised maksustamisreeglid, mis otseselt või kaudselt eelistavad kohalikke kaupu.

Euroopa Kohus on varasemas kohtuasjas C-170/78 Komisjon versus Ühendkuningriik leidnud, et kehtiva õigusega on vastuolus Ühendkuningriigi maksustamisreegel, mille kohaselt kehtis neil veini suhtes kõrgem maks kui õlle suhtes. Vein ja õlu leiti olevat konkureerivad tooted ning selliste reeglitega eelistati õlut, mis oli enamasti kohalikku päritolu, veini ees, mis oli enamasti välismaist päritolu.

Sarnaseid probleeme on olnud ka suhkrut sisaldavate toodete maksustamisel, näiteks Soomel erandi saamisel kondiitritoodetele.

Koalitsioon üritab iga hinna eest magustatud joogi maksu eelnõu esmaspäeval Riigikogu lõpphääletusel läbi suruda. Tulemuseks on, et enne maksuseaduse rakendumist 1. jaanuaril 2018 tuleb seda praakseadust veel korduvalt muuta, halvimal juhul ootab aga maksu mistahes hinnaga läbipressimisel ees õiguslike vaidluste rägastik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare