Sõerd: on skandaalne, et toonane rahandusminister isegi ei arutanud võimalust kuni 700 miljonit eurotoetusi Eestile alles jätta
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi (Reformierakond) sõnul on täiesti skandaalne 2015. aastal rahandusministri ametis olnud Sven Sestri käitumine, kes ei arutanud kordagi ministeeriumist väljaspool võimalust, et Eesti saaks uuel eelarveperioodil struktuuritoetused säilitada, jagades Eurostati määrusega Eesti nö kaheks erinevaks tsooniks.
Valitsus arutas eelmisel nädalal põgusalt võimalust käsitleda Eestit järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastast 2021 kahe eraldi piirkonnana (nt Harjumaa ja ülejäänud Eesti), mis võimaldaks tuua miljoneid lisatoetuseurosid. Nüüd on aga selgunud, et Eesti on oma taotlusega hiljaks jäänud ning kui suudamegi taotluse 2019. aastaks sisse anda, jõustuks see alles järgmise eelarveperioodi keskel, kui mitte alles ülejärgmisel perioodil.
Kui käsitleda Eestit kahe erineva piirkonnana, võiks see seitsme aasta peale tuua kuni 150- 700 miljonit lisaeurot struktuuritoetustena.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna eurotoetustega seonduvat ning selle juht Aivar Sõerd lisas päevakorda ka kõnealuse punkti Eesti nö kaheks toetustsooniks jagamisest. Erikomisjoni istungil selguski, et Eestil oleks olnud võimalik selline taotlus sisse anda juba 2015. aastal - nagu tegid näiteks leedukad (eraldi piirkondadena jagatakse Vilnius ja muu Leedu) - kuid rahandusministeeriumis otsustati seda mitte teha.
"Sellist teemat ei arutatud toona ei riigikogus ega isegi valitsuskabinetis," oli pikaaegne riigikogu liige ja rahanduskomisjoni liige Sõerd kindel. Siin näitab ta näpuga endisele rahandusministrile Sven Sestrile (IRL), sest just tänases erikomisjonis kohal käinud ministeeriumiametnikud kinnitasid, et ministriga otsustati sellist taotlust Eurostatile mitte teha.
Sester: jagamisest kaotaks Harjumaa ja Eesti on jagamiseks liiga väike
Endine rahandusminister, nüüd riigikogu liige Sven Sester (IRL) selgitas aga Ärilehele, et rahandusministeeriumi ja Euroopa Liidu suunal tegutsevad eksperdid on tänasel päeval ja olid ka varasemal perioodil andnud selge ettepaneku ja põhjendused, miks ei peaks Eestit kaheks jaotama.
"Eksperdid tõid põhjendustena välja, et Eesti on liiga väike selleks, et jagades saavutada Euroopa Liidus seatud alampiiri 800 000 inimest. Usutavuse seisukohalt nentisid nad, et oleks keeruline põhjendada Tallinna/Harjumaa eraldiseisva spetsiifilise regioonina, eriti kui arvestada, et investeeringud Tallinnasse ja Harjumaale teenindavad kogu Eestit. Võimaliku erandi puhul kaotaks Harjumaa (sh Tallinn) väga olulisel määral või täielikult EL fondide investeeringuid. Samas Harjumaale investeeritakse praegu suurusjärgus 1/3 vahenditest (mis tuleks asendada muude allikatega). Eksperdid nentisid, et väheneks paindlikkus otsustada, millistesse Eesti piirkondadesse, millisel otstarbel ja millises suuruses toetusraha suunata ning tekivad mitmed abikõlblikkuse küsimused."
Sestri sõnul oli ekspertide soovitus hoopis 2014-2020 perioodi toetusi tempokalt, et head tulemused selle perioodi vahendite kasutamisel tooksid Eestile järgmise perioodi läbirääkimistel suuremat kasu.
Aivar Sõerd on siiski teist meelt. "Meil on nüüd teoreetiline võimalus, et eurotoetuste vaheülevaatuse käigus, nö poole pealt saaks ka Eesti taotlus jõustuda, st siis 2024-2025. aastal. Aga on täiesti skandaalne, et meil isegi ei arutatud seda võimalust," pahandas Sõerd.
Kuna Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab enne järgmise eelarveperioodi algust 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, tähendab see toetussummade vähenemist.
