Esimese hooga võtab lausa sõnatuks, kuuldes ja nähes valitsuse põhjendust sellele, miks tuleb headel aegadel ja majandustsükli tipus varem kogutud reservide kallale minna. Valitsuse põhjendus on, et on vaja tagasi maksta laene. Aga mis oleks vastupidine olukord - peatada olemasolevate kohustuste täitmine, katkestada graafikujärgsed tagasimaksed ja üles öelda olemasolevad laenulepingud? Laenude tagasimaksed toimusid korrapäraselt ka siis, kui olime viimase majanduskriisi põhjas. Laenude tagasimaksed toimuksid ka siis, kui riiki juhiksid asekantslerid, mitte seisakumurdjast Ratase valitsus.

Vaatame siis numbreid. Järgmisel aastal on vaja laenu tagasi maksta 72 miljonit eurot. Aga 2007. aastal maksime tagasi tänases vääringus 110 miljonit eurot! Ja kogusime ka reserve. Eelarve maht 2019. aastal on 11 miljardit eurot. Laenu maksame tagasi 72 miljonit eurot. See on murdosa eelarvest. 2007. aastal oli eelarve maht poole väiksem, tänases vääringus 5 miljardit eurot ja laenu maksime tagasi 110 miljonit eurot. Ka tollal polnud see eelarve kogumahu juures ülemäära suur summa. Võrreldes sellega kui palju me reserve kasvatasime, oli see tagasihoidlik summa.

Mäletan, et 2006. aastal arutasime koos peaminister Andrus Ansipiga, et kas toona majanduslikult heal ajal oleks olnud kuidagi võimalik lisaks reservide kogumisele ka laene graafikut ennetades veidi kiiremini tagasi maksta. Selgus, et sellega oleks kaasnenud täiendavad kulud ja majanduslikult poleks see olnud põhjendatud. Seega eelarveülejääk läks reservidesse. Toonases vääringus 2,35 miljardit krooni läks ka 66% Eesti Raudtee aktsiate tagasiostuks.

Reservide maht 2007. aasta lõpus oli 16% SKPst. Kriisi ajal kulutasime reserve, 2009. aasta täienesid reservid Telekomi aktsiate müügiraha võrra. 2012. aastal toodi likviidsusreservi üle haigekassa ja töötukassa reservide raha, 2018. aastal tuli likviidsusreservi täiendus seoses Talllinna Sadama aktsiate müügiga. Värske majandusprognoosi järgi on reserve 2019. aasta lõpuks alles 7,6% SKPst, selle sees stabiliseerimisreserv ja likviidsusreservi jääk, kuhu jääb alles sisuliselt minimaalne varu, mida on vaja likviidsuse hoidmiseks. Kui majandustsükkel pöördub ja see varem või hiljem juhtub niikuinii, pole sealt keerulisematel aegadel midagi võtta. Majanduskriisi ajal on kõigil riikidel raske ka finantsturgudelt laenu saada või kui saadakse, siis röövelliku intressiga. Praegusel majanduslikult heal ajal on meil aga likviidsusreservi alles vähem, kui on sinna hoiustatud haigekssa ja töötukassa reserve.

Vägisi jääb mulje, et Ratase valitsus elab teadmises, et viimaste aastate kiire majanduskasv kestab igavesti. Aga kahjuks ei kesta.