Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjas on mustvalgel kirjas: "Lisaks makstakse Kreekale 2,47 miljonit eurot". Selgitusse on märgitud, et tegemist on keskpankade poolt Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumi tagastamisega

Eelarvest pole aga võimalik tagastada seda, mis pole sinna kunagi laekunud. Tänavu eraldas Eesti Pank oma mullusest 4,3 miljoni euro suurusest kasumist riigieelarvesse veerandi, ehk 1,1 miljoni eurot. Tegemist on tavapärase kasumieraldusega ja panga pressiteates raha ülekandmise kohta pole ka mingit märget, et see sisaldaks mingisugust Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumit. Pealegi 1,1 miljonit eurot on poole väiksem summa, võrreldes Kreekale tehtava kingitusega. Seega suunab Jüri Ratase valitsus Kreekasse lõdva käega Eesti maksumaksja raha.

Kreeka viimane, kolmas abiprogramm lõppes tänavu suvel. Riik toimetab praegu iseseisvalt finantsturgudel ja teiste riikide finantsabi juba ammu enam ei vaja. Koos viimase abiprogrammi lõpetamisega sai Kreeka Euroopa Stabiilsusmehhanismilt (ESM) kaasa ka arvestatava rahalise puhvri, et esimestel aastatel finantsturgudel hakkama saada. Eesti liitumisleping ESMiga ei näegi ette võlakirjadelt teenitud kasumi tagastamist.

Opositsioonis ESMi vastu kriitiline

Opositsioonis olles oli just Keskerakond silmatorkavalt kriitiline stabiilsusfondide ja ESMiga liitumise suhtes, sealt Kreekale antava finantsabiga ning Eesti osalemisega garantiides. Nüüd aga leitakse riigieelarvest Kreekale raha kui seda enam tarviski pole.

Kogu selle loo juures on tähelepanuväärne, et peagi saab kaks aastat päevast, mil Jüri Ratase valitsuse võtmeministrite delegatsioon Tallinna Linnahalli väisas. Mööda laguneva linnahalli katuseid ja keldreid kolanud valitsusliikmete visiiti kajastas suurelt ka meedia. Räämas mereäärse gigandi edasine saatus pidi kujunema päikeseliseks.

Mida ministrid seal tookord nägid, küsis visiiti kajastanud Linnaleht? Linnahalli sisemus oli hoolimata kütmisest täitunud rõskusega ja hallitas. Garderoobi laest pudenes kõrgeaulisele valitsusdelegatsioonile pähe valkjat puru ja mahakooruva värvikihiga oli kaetud ka meie nõukaaegse kultuurimeka põrand.

Linnahalli lahtris null eurot

Aga pole hullu. Ehitustöödega alustamise tähtajaks seadsid ministrid 2018. aasta lõpu. Kogu kompleks pidi valmis saama 2019. aastal.

Kahe aasta jooksul pole aga linnahallile riigieelarvest eraldatud sentigi. Pole ka teada, mis sinna linnahalli täpsemalt tulema peab ning kas konverentsikeskus ja kontserdimaja koos ikka ühte kompleksi ära mahuvad. Igal juhul järgmise aasta riigieelarves seisab linnahalli investeeringu lahtris endiselt null eurot.