"Liiga palju ja liiga vara küsite," ütleb Ligi napilt.

Samas on just rahandusminister Ligi Eesti Energia nõukokku kuuluvad erakonnakaaslased Märt Vooglaid, Kalle Palling ja Meelis Atonen seal sageli end riigifirma juhatuse liikmetele Sandor Liivele ja Margus Kaasikule vastandanud ning neile ebamugavaid küsimusi esitanud.

Eesti Päevaleht kirjutas reedel Eesti Energia salajastele dokumentidele viidates, et Sandor Liive juhitav ettevõte suudab investeerida vaid siis, kui riik teeb energiafirmasse vähe­malt sadadesse miljonitesse
eurodesse ulatuvaid rahasüste.

Riigiettevõtte omakapitali suurendamise otsuse taga on alati valitsus ning sellele alluv nõukogu kui omaniku esindus- ja järelevalveorgan. Eesti Energia soovib selleks, et teha tänavu aprillis otsus teise Enefit280 õlitehase rajamise kohta, saada riigilt 150 miljonit eurot omakapitali suurendamiseks. Aga see 150 miljoni eurone rahasüst on alles algus.

Juhatus on koostanud mitmeid stsenaariume. Mullu aprillis oli nõukogu ees Powerpointi esitlus, millest selgus, et 2012–2021 vajaks Eesti Energia maksumaksjalt kuni 1,05 miljardit eurot. Selle kõige kallima investeerimisstsenaariumi korral rajaks firma uue põlevkivielektrijaama ja 2018. aastaks valmiks täielikult ka õlitööstuskompleks.

Natuke odavamalt, 800 miljoni euro riigi rahaga saaks läbi, kui ehitataks 300-megavatine tuumajaam ja 2016. aastaks valmiks õlitööstus. Tuumajaama projekt on praeguseks siiski varjusurmas.

500 miljonit eurot kuluks maksumaksja raha juhul, kui 2016. aastaks valmiks ainult õlikompleks. Ja eelnevat arvestades suisa piskuga (150 miljonit eurot) saaks hakkama, kui ettevõte oleks investeerinud ainult mullu ega kulutaks sellele järgmistel aastatel sentigi.

Seejuures tuleb tähele panna, et juhul, kui elektri hind alaneb näiteks kümnendiku võrra, suurendab see rahavajadust kuni 175 miljonit eurot. Kui nafta hind alaneb kümnendiku võrra, siis kuni 90 miljonit eurot.