Soojatootjad tegutsevad nulli piiril

Kuigi üha kerkivad küttearved tekitavad Eesti elanikes külmavärinaid, ei teeni kohalikud soojatootjad selle arvel meeletuid kasumeid ega maksa dividende. Eesti Energia on valmis amortiseerunud katlamaju elektri ja soojuse koostootmisjaamadeks ära ostma.

“Kaugküte on Eestis konkurentsiameti poolt reguleeritud äri, kus töötatakse küllaltki madala marginaaliga — see pole vabaturu äri,” sõnas Fortum Termesti juhatuse liige Margo Külaots Äripäevale.

Külaotsa sõnul tingib hinnatõusu enamasti sisendite hindade tõus, sest reeglina on konkurentsiamet kinnitanud kõikidele soojatootjatele teatud hinnavalemi ja kui seal mõni komponent muutub, tavaliselt kütus, siis ka hind tõuseb. Konkurentsiameti energeetikaosakonna nõuniku Riina Randmaa sõnul on ameti laual praegu üle 20 hinnatõusu taotluse ning tema sõnul pole põhjust kütuse hinnatõusu tõttu neid taotlusi rahuldamata jätta.

Finantskriis pole soojatootjaid puutumata jätnud, kuna nende klientidest firmad on pankrotti läinud ning elanikel on raskusi sooajaarvete maksmisega. OÜ Avoterm eelmise aasta majandusaruandest selgus, et firmal oli ebatõenäolisi laekumata arveid summas 3,9 miljonit krooni ning mahakandmisele läks sellest 2,3 miljonit krooni. Külaots selgitas, et see sõltub väga palju asulast, kus inimesed jätavad arved maksmata. “Teatud linnades ja teatud kaugküttevõrkudes on sooja hinnad madalamad, teatud võrkudes on nad kõrgemad — sõltuvalt sellest, mis kütust kusagil kasutatakse.”

Nissi Soojuse juhatuse liige Jaanus Teder ütles, et nemad esitavad oma arve korteriühistutele ning on oma raha peaaegu tähtaegselt kätte saanud. “Küll aga on märgatav see, et järjest väiksemaks muutub tarbimine, selles mõttes, et järjest rohkem ja rohkem keeratakse majades kütet vähemaks ehk KÜd tõmbavad tarbitavat soojust koomale. Küll pole soojatarbimist vähendanud valla ettevõtted, nagu lasteaed ja kool,” sõnas ta.