Maja võib kütta mitmel moel. Põletades kütust või kasutades elektrit, mida Eestis valmistatakse ikka kütuse põletamise läbi. Ent osa vajaminevast soojusest võib saada ka maapinnast või põhjaveest või välisõhust. Soojuspump on seadeldis, mis aitab säästa energiat ja keskkonda samaaegselt.
Külmkapiga on nüüdis-Eesti inimesel raske mitte kokku puutuda. Külmkapp pumpab enda seest sooja välja, lastes selle kööki. Soojuspump on külmkapi teistpidi-maailmast pärit sugulane, mis pumpab soojuse külmemast maapinnast, järveveest või välisõhust soojemasse tuppa.
Võtab sealt, kust vähem võtta
Soojuspump töötab tuntud loogika järgi - kellel (soojust) on, sellele antakse, ja kellel (soojust) pole, võetakse seegi ära. Ainult et maapinnas, veekogus või välisõhus on nõnda palju talletatud päikesesoojust, et sealt on, mida võtta.
Soojuspump nagu külmkappki pole just uudis või ilmaime. Eriti agaralt võeti soojuspumbad kasutusele II maailmasõja õlivaesel ajal Rootsis, Shveitsis ja Norras, kus oli võtta vee energiast toodetavat elektrit. Pärast sõda soojuspumbad unustati, ent nende olemasolu meenus maailmale 70. aastate energiakriisi tingimustes ning nüüdses säästliku arengu lembeses Euroopas toetavad mitmedki riigid soojuspumpade kasutamist nii kodumajades kui tööpaikadel.
"Rootsis on töös üle kolmesaja tuhande soojuspumba," ütleb soojuspumpade maaletooja AS Hange juhataja Heino Uussaar. "Meie oleme praeguseks paika pannud kümme soojuspumpa, sel aastal paneme veel kaks-kolmkümmend lisaks." Haapsalu lähedal Uuemõisas tegutsev Hange on Rootsi Thermia soojuspumpasid üles pannud põhiliselt Haapsallu. "Sel aastal lähevad soojuspumbad ka Tallinna ja Pärnu suurtesse, 600-ruutmeetristesse majadesse," ütleb Uussaar, "ja Rakverre on tellitud projekt 200-kilovatise võimsuse jaoks."
Soojuspump vajab oma tegevuseks elektrit nagu külmkappki. Käigus tuleb hoida nii töötava aine veeldamiseks vajalik kompressor kui vedelike ringkäiguks vajalikud pumbad. Ent tänapäevane soojuspump annab iga kulutatud kilovatt-tunni energia kohta tagasi vähemalt kolm kilovatt-tundi soojusenergiat. Seega on kaks kolmandikku energiast leitud maast - ja mitte ainult kaudses, vaid suisa otseses mõttes.
Maast leitud soojus
Eramu kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks vajalik soojuspump ise on paraja külmkapi suurune. "Pidin selle ise omas majas ära proovima," näitab Heino Uussaar tehnikaimet. Maapinnast soojuse saamiseks on aeda meetri sügavusele pandud 500 meetrit plastmassvoolikut, milles on 500 liitrit etüleenglükooli. "Maapind sellest praktiliselt ei külmene, ehk sulab lumi nädalakese hiljem," arvab Uussaar.
Etüleenglükool annab oma soojuse soojusvahetajas soojuspumba töökehale ehk reagendile, milleks ammu enam pole osoonikihti hõrendada võiv freoon, vaid ohutumad kemikaalid, mille keemistemperatuur on madal. Teises soojusvahetajas annab reagent oma soojuse ära keskkütteveele. "Soojuspumba kasutegur sõltubki gaasilise töökeha kokkusurumiseks vajamineva kompressori efektiivsusest," selgitab Uussaar, "rõhk on suur, oma 32 atmosfääri."
Kogu süsteemi juhib mikroprotsessor, mis jälgib pealevoolu, tagasivoolu ja välisõhu temperatuuri ning otsustab siis, kas lülitada sisse täiendav elektrikatel ning millal kütta majapidamises tarvisminev vesi soojaks. "Tänavu käivitus elektrikatel kahel, möödunud aastal neljal päeval," ütleb Uussaar, kes peab soojuspumpa laisa mehe riistaks. "Soojuspumba jaoks pole kütteperioodi. Jaanipäeva ajal, kui õues on näiteks vaid 15 kraadi sooja, kütab see tube soojemaks. Mina ise pole kolm kuud kordagi pumpa vaatamas käinud."
Hoiab kokku ruumi
Maja soojavajaduseks peetakse 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. "See maja vajaks aastas viis-kuus tonni kütteõli," ütleb Uussaar, "aastaga läks meie perel elektrit aga 7300 krooni eest."
Uussaare sõnul teeb eramu soojuspump end tasa seitsme-kaheksa aastaga, suuremas majas veelgi varem. "Tuleb vaadata mitte ainult soojuspumba hinda, vaid kui palju see õliküttekatlast kallim on. Viimane ju ainult amortiseerub, soojuspump aga teenib end tasa."
Nii nagu külmkapp on üks töökindlamaid seadmeid - isegi nõukogude külmikud töötasid aastakümneid -, töötab= soojuspump esimese sõlme vahetuseni keskmiselt 20 aastat. "150-ruutmeetrise maja soojuspump maksab koos ülespanemisega sada tuhat krooni," ütleb Uussaar, "aga meil on plaan hakata soojuspumpasid ka kunagi ise kokku panema, siis saab hinna veel veerandi jao alla."
Soojuspump võib võtta soojust mitte ainult aia alt, vaid ka põhjaveest ja sügavast puuraugust ja välisõhust. Viimasel juhul võib see vajadusel töötada ka konditsioneerina. "Euroopas, kus keskmine temperatuur on meie omast paari kraadi võrra kõrgem, on kombeks soojust võtta välisõhust, ent kuna alla miinus viie kraadi see seade ei tööta, meie jaoks taoline moodus hästi ei sobi," ütleb Uussaar.
"Mina olen soojuspumbaga küll rahul," ütleb nädala eest oma mereäärsesse majja kolinud noor Haapsalu daam Ene. "Alul oli meil planeeritud suur katlamaja, ja kuna oleme mere ääres ning pinnas on raske, pidi see tulema esimesele korrusele. Tänu soojuspumbale oleme ühe toa juurde saanud, ja puhas on see ka."
Et soojuspumbasüsteemis ei tõuse vedeliku temperatuur üle 40 kraadi, puudub ka tulekahjuoht. "Näiteks Rootsis, Norras, Austrias ja Saksamaal vaadatakse soojuspumpa kui keskkonnaprojekti ning makstakse selle kasutajale osa raha tagasi või antakse odavamat elektrit," ütleb Heino Uussaar. "Kui Eestis panna tuhandesse eramusse soojuspumbad, siis praeguse elektrihinna juures oleks aastane kogusääst miljon dollarit. See teeb 150 vagunitäit vedelkütust, 50 tonni igas vagunis, mida riiki sisse ostma ei peaks."
TIIT KäNDLER
