Sooline ebavõrdsus: miks pole paljudel maailma naistel telefone?
1,7 miljardil tüdrukul ja naisel üle maailma pole mobiiltelefoni. See fakt ei ole mitte vihje telefonimüüjatele, vaid sümptom meeste ja naiste vahelisest ebavõrdsusest madala ja keskmise elatustasemega riikides. Telekomifirma VimpelCom statistika järgi on Lõuna-Aasia riikide naiste seas 38% vähem telefone kui meestel. Pakistanis on nutitelefon 9% naistel ja 22% meestel. Arvestades, et 95% tänapäeva ametitest on ka digitaalne külg, on tegemist nii sotsiaalse kui majandusliku probleemiga.
Ülemaailmse telekommunikatsiooniühenduse algatus Girls in ICT rõhutas aprillis, et telefon aitab ületada nii füüsilisi piire, ulatuda inimesteni kaugetes paikades kui ka murda kultuuribarjääre ja jõuda majandusliku iseseisvuseni.
Rahvusvahelise mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA raport Connected Women (Ühendatud Naised) selgitab, et riikides, kus eksisteerib sooline ebavõrdsus ligipääsus digitaalsetele seadmetele, on naistel ka väiksem tõenäosus majanduslikku iseseisvust saavutada, tihti on neil puudulik kirjaoskus ja piiratud tehnilised teadmised ning mõnel juhul takistavad perekonnad ja kogukonna vanemad nende ligipääsu internetile või digitaalseadmeid ostmist.
Üks põhjendus naiskasutajate vähesusele on tõik, et paljud neist peavad internetti ohtlikuks keskkonnaks. Eelmisel aastal avaldas World Wide Web Foundation raporti, mille kohaselt kogevad naised üle maailma veebis misogüünse kultuuri vilju: agressiivset ja seksuaalse sisuga vihakõnet, otseseid vägivallaähvardusi, ahistamist ja isiklike andmete ja "kättemaksuporno" levitamist ning palju muud. Raportis uuritud riikidest 74 protsendis (sinna kuulub ka palju kõrge elatustasemega riike) ei suuda korrakaitseagentuurid ja kohtud soopõhist vaimset vägivalda adekvaatselt tõkestada.
VimpelComi esindaja Jon Eddy kirjutab Maailma Majandusfoorumi hiljutises väljaandes, et arenguumaades saavad olukorda parandada mobiilsideoperaatorid ja digitaalteenuste loojad, pakkudes majanduslikele, hariduslikele ja ühiskondlikele vajadustele sobivaid teenuseid; pakkuda eeskujusid, et näidata, kuidas tänapäevaste tehnoloogiatega on võimalik saada uusi teadmisi, paremaid ametikohti ja kindlustada majanduslik stabiilsus. Eelkõige tuleb demonstreerida arengumaade meestele, kuidas naiste suurem ligipääs digitaalmaailmale parandab riiklikku majandusolukorda ja seega ka nende endi elukvaliteeti.
