Soome astus esmaspäeval oodatult, kuid samas üllatuslikult Euroopa Valuutavahetussüsteemi (ERM) ajastusse.

Mark liitus mehhanismiga, mis kehtestab temaga liitunud 11 riigi valuutade kursikõikumiseks maksimaalselt 15 protsenti alla või üle keskkurssi, kursiga 3,04 Soome marka Saksa marga suhtes.

Soome otsus liita mark ERM-iga oli tegelikult oodatud, küll aga oli üllatav, et otsus langetati nädal enne kohalikke ja Europarlamendi valimisi, sest enamik analüütikuid arvas, et Soome ootab otsusega valimisteni. Analüütikud märkisid, et siin võis olla põhjuseks soov ennetada samuti ERM-i pürgivat Itaaliat, kellel võib tulla ühinemisega tõsiseid probleeme.

Turg võttis otsuse vastu vaoshoitult ning mingeid vapustusi ei ole ka silmapiiril. Soome Panga president Sirkka Hämäläinen deklareeris, et marga keskkurss on põhjendatud ja vastab valitsuse majanduspoliitikale ning seega ei tohiks anda põhjust spekulatiivseks surveks.

Soome marga esimene päev ERM-is viis alla metsanduskompaniide aktsiate kursi, sest metsatööstust valdas kartus, et Soome metsanduskompaniid võivad jääda alla konkurentsis Rootsile, milla valuuta ei ole ERM-iga piiratud. Suurima languse tegi läbi UPM-Kymmene, mille aktsiate kurss langes marga võrra 93,50 margani.

Analüütikud on hoiatanud, et liitumine tasemel, mil mark on suhteliselt tugev Rootsi krooni suhtes, võib pärssida Soome metsa- ja paberitööstuse konkurentsivõimet, võttes Soomelt võimaluse valuuta devalveerida, samas kui Rootsil see võimalus säilib.

Soome otsus liita mark ERM-iga oli tugevaks impulsiks Euroopa Liidu valuutasüsteemile tervikuna ning suurendas survet ka teistele riikidele ERM-iga ühineda.

Euroopa Komisjoni president Jacques Santer ja rahandusvolinik Yves-Thibault de Silguy ütlesid, et marga liitumine ERM-iga tugevdab kavandatava Euroopa rahaliidu väljavaateid.

Saksa rahandusminister Theo Waigel ütles, et Soome otsus ühineda ERM-iga oli oluline samm rahaliidu suunas. "Ma tervitan Soome marga liitumist kui olulist sammu teel Euroopa rahaliitu," lausus Waigel.

Soome rahandusminister Sauli Niinistö ütles, et Soome otsuse taga oli soov täita täht-tähelt Maastrichti lepingu nõudmisi, mis näevad muu hulgas ette, et kavandatava Euroopa rahaliiduga ühineda sooviv valuuta peab olema liikunud stabiilselt ERM-is kaks aastat enne rahaliiduga ühinemist. Soome täidab nüüd kõik rahaliidu kriteeriumid ning loodab pääseda esimeste riikide hulgas niinimetatud eliitgruppi, mis läheb plaanikohaselt 1999. aastal üle Euroopa ühisrahale - eurole.

Soome otsus seab surve alla rahaliidust välja jäävad riigid Itaalia, Suurbritannia, Rootsi ja Kreeka. Nii Suurbritannia kui ka Rootsi on seisukohal, et ühinemine ERM-iga ei tohiks olla oluliseks kriteeriumiks rahaliiduga ühinemiseks. Suurbritannia pole langetanud otsust ka selle kohta, kas ühineda kavandatava Euroopa rahaliiduga või mitte. Pärast ERM-ist väljakukkumist 1992. aastal ei taha Suurbritannia eksperimenti enam korrata, leides, et mehhanismist välja jäämine pakub suuremat majanduslikku vabadust. ühinemine ERM-iga ei ole vältimatu eeltingimus pääsuks rahaliitu, kinnitas ka Rootsi peaminister Göran Persson. Persson märkis, et Rootsi ei kavatse järgida Soome eeskuju.

Soome otsus ERM-iga ühineda tugevdas seda tiiba EL-is, mis usub, et mehhanismiga ühinemine peaks olema vältimatu eeltingimus rahaliitu pääsemiseks.

Soome ühiskonnas on võrreldud otsust siduda mark ERM-iga on 1991. aasta otsusega ühendada mark Euroopa valuutaühiku eküüga. 1991. aasta otsus oli läbikukkumine. Marga kurss oli liiga kõrge ning ajastamine vale. Pool aastat hiljem mark devalveeriti ning hiljem lasti kurss vabaks. Marga kurss on olnud ujuv alates 1992. aasta 8. septembrist.

Analüütikud kinnitavad, et praegune olukord Soome majanduses ei ole võrreldav olukorraga aastal 1991. Majandusalused on tugevad, jooksevkonto bilanss on ülejäägis, tööstus konkurentsivõimeline, inflatsioon madal ning mark tugev.

Soome otsus liita mark ERM-iga on üks olulisemaid poliitilisi samme sõltumatuse suunas nii Rootsist läänes kui Venemaast idas. ERM-iga liitumine näitas, et Soome on saanud üle külma sõja isolatsioonist.

Soome ja Rootsi ühinesid 1995. aastal Euroopa Liiduga pärast aastakümnetepikkust elu Nõukogude Liidu varjus. Soome viis miljonit elanikku hääletas EL-iga ühinemise poolt enne Rootsit, kuid ametlik otsus tollase 12-liikmelise blokiga liitumise kohta tuli alles pärast Rootsi oma.

MARE KIRSS