Soome kehv majandus võib saada Eestile ohuks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ütleb Eesti jaemüügi värsket statistika kommenteerides, et tulevikus on Eesti majanduse peamiseks riskikohaks Soome.
Jaanuaris jätkus sisekaubanduse mõõdukas kasv, mida vedasid põhiliselt tööstuskaubad. Hinnalangusest tingituna suurenes ka toidukaupade müügimaht. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaemüügi kasv jääb 4–6 protsendi vahele.
2015. aasta jaanuaris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 374 miljoni euroni, kasvades aastaga 5 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 440 miljonit eurot, vähenedes jooksevhindades aastaga 1,2 protsenti, kuid püsivhindades toimus 2 protsendi suurune kasv.
Nüüdseks on reaalapalk juba stabiilselt kolm ja pool aastat järjest kasvanud ja see on andnud tugeva aluse jaemüügimahtude suurenemisele. Samas näitab hoiuste mahu kasv, et kogu saadav lisatulu ei lähe otse kaubandusvõrku, vaid tarbijad panevad rõhku ka säästmisele, seisab MKMi kommentaaris.
Suurematest segmentidest kiirenes lisaks toidukaupadele majatarvete müük, kus mahud suurenesid aastaga 5 protsendi võrra. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi mahud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks.
Ilmselt võib siin ministeeriumi hinnangul ühe põhjusena välja tuua talveilma puudumise, mistõttu ei olnud tarbijatel oma garderoobi soojemate rõivastega vajalik täiendada.
Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, kus mahud suurenesid aastaga 24 protsenti. Eesti tarbija usaldab online-kaubandust üha enam ning tõenäoliselt jätkub antud segmendis keskmisest kiirem kasv ka tulevikus.
Sõidukikaubanduses toimus jaanuaris peale detsembri seisakut samuti mõningane elavnemine. Müügimahud suurenesid aastaga püsivhindades 14%, kuid segmendi ettevõtete müügitulu kahanes 3,4 protsenti.
Seda võivad põhjustada üleüldine deflatsioonikeskkond kui ka käibemaksu muudatusest tulenev müügistruktuuri muutus, mis soodustab odavama hinnaklassi autosid, leiab ministeerium.
Viimastel kuudel on sisekaubandus elavnenud terves Euroopa Liidus. Eesti jaoks võib ühe riskikohana välja tuua Soome, mis on selgelt Euroopa Liidu keskmisest nõrgemini käitunud.
Kui arvestada Soome tarbijate mõningast osakaalu Eesti jaekaubanduses, siis võib nende ostujõu vähenemine hakata mõne aja pärast mõju avaldama ka Eesti kaupmeestele, seisab ministeeriumi hinnangus.
