Soome Maheliit: ökotoit on ka Soomes pigem elustiil kui norm

Mahetoodangu kasutamine ja tarbimine on ka Soomes pigem elustiil kui norm, kinnitas Delfi Majandusele Soome mahetootjate ühistu ekspert Mikko Rahtola. Rahtola tunneb asja, kuna tegutseb juba aastaid Soomes ökotoidu populariseerijana ning peab koos sõpradega Viljandimaal ka ökotalu.

Soomes areneb ökotoodete tootmine ja müümine mühinaga, kiiremini isegi kui Eestis ning juba 180 000 hektarit põllupinda kannab riigis mahetoitu, mis tähendab, et iga kümnes toiduaine korvis juba on öko. Mahetootmine on aga hirmkallis, mis tähendab, et ka nende toodete lõplik müügihind poodides on krõbe. Millest tulenevalt on ka vaja öko toidu tarbijaks kõrgema sissetulekuga inimesi või rohehulle.

Helsingi kesklinnas asuva Stockmanni toidupoe mahenodi nurgas on kõikide ilma pestitsiidide ning vastavate reeglite järgi kasvatatud ja toodetud toit kaks kuni viis korda kallim tavapärastest, massitoodetud kaubast.

Kuid öko ronib selgelt ka soomlase igapäevaellu. Nagu öeldud on Stockmanni toidupoodi loodud terve eraldi ökonurk, kus müüakse pea kõiki tavapäraseid tooteid - pagaritoodetest juurviljade, juustude, vorstide ning isegi õlleni välja. Kõik hinnad aga korrutatud vähemalt neljaga. Süüdlaseks ökomärk. Nii maksab ökoporgandi kilo 2.50 eurot ning ökotomati saab kätte 6.95 euro suuruse kilohinnaga. Ökoõlle eest küsitakse aga 4.35 eurot.

Helsingi kesklinna, Aleksanderinkatu kõige prestiišema butiikidekaubamaja keldrikorrusel laiutab aga hiigelsuur mahetoiduturg Eat&Joy, mille eestvedajad tegid investeeringu eeldades 1000 ostvat klienti päevas. Tänane reaalsus on aga juba 1500 ostvat klienti päevas.

Mahe toit ronib ka Helsingi tipprestoranidesse, mis soovivad pakkuda puhast ja öko-märgiga toitu. Helsingis on tekkinud juba ka 100% öko- või kohalikku toorainet kasutavat restorani.

Mahetoitu tarbivad rikkamad ja rohehullud

Mahetoitu eelistavad Soome mahetootjate ühistu ekspert Mikko Rahtola sõnul need linnainimesed, kel puudub side maaga, samuti rohelise mõtteviisiga noored, väikelaste vanemad ja muidugi kõrgema sissetulekuga tarbijad, gurmaanid ja kokkajad. Ning kindlasti pensionärid, kes soovivad saada puhast toitu.

Täiskasvanute toitumisharjumusi nii kergelt enam ei muuda, lapsi tuleb aga varakult hakata maaheusku pöörama, usuvad Helsingi toidustrateegid.

Helsingi linn on juba võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub aga järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega

“Tavatoodangust on mahetooted küll 30 protsenti kallimad, köögiviljad isegi 100 protsenti, aga meie ostujõud on ka kõrgem kui eestlastel,” selgitab Rahtola.

“Nii et tervislikuma toidu peale kulutavad Soomes raha ka tavalised inimesed, mitte üksnes jõukamad,” lisas Rahtola.