"Porosarved on meie tähtsaim saadus. Mullu müüsin erinevaid porosarvest tehtud tooteid ligi poole miljoni euro eest," rääkis Kauppalehtile ettevõtja Kauko Raatiniemi. Raatiniemi firmal Wood Jewelil on laos müügivalmis ligi 10  tonni sarvi.

Soomes toodetakse aastas sada tonni porosarvi. "Sarved on poropidajatele tähtis tuluallikas," märkis ajalehele ühisuse Paliskuntain Yhdistys tegevjuht Matti Särkelä.

Igal sügisel pärast indlusaja lõppu ajab isane põhjapõder sarved maha ja kasvatab uued. Soomlased müüvadki aedikutest kogutud sarvi, sest elavalt loomalt sarvede mahasaagimine on Euroopas keelatud.

Elavatelt loomadelt saetud sarvede ehk nn veresarvede üks suuremaid eksportijaid Hiina turule on Lõuna-Korea. Kogu turu maht on miljoneid dollareid, vahendab Kauppalehti. Kõige suurem sarvetootja on Uus-Meremaa, kus on aedikutes ligi 1,4 miljonit looma ning aastas toodetakse 450 000 kilo veresarvi.

Raatiniemi sõnul kaaluvad suurema isaporo sarved ligi kuus kilo ja neist makstakse põhjapõdrakasvatajale 50–100 eurot. Suure nõudluse tõttu on sarvede kilohind tõusnud mõne aastaga kaheksalt eurolt kuni isegi 30 euroni.

"Hinda tõstavad hiinlased, kes jahvatavad sarvedest potentsi parandavat ravimit. Üks hiinlane uuris vahendajate kaudu, kas Soomes leiduks veskit, kus saaks sarvi jahvatada," rääkis Raatiniemi.

Hiinas maksab sarvede kilo 40 korda rohkem kui liha kilo. Aasias on usk eri sarvede positiivsest mõjust potentsile endiselt tugev.