Soome riigijuhid lähevad töötajate puhkuste kallale. Kas Eesti peaks tegema sama?
Janek Kalvi, Liviko juhatuse esimees:
Ma ei oska kommenteerida soomlaste plaani, kuna ei tea suurt sellest kui palju ja milliseid pühasid põhjanaabrite juures peetakse. Küllap on neil siis mida kärpida. Minu isiklik hinnang Eesti kohta on aga pigem selline, et meil on riiklikke pühasid, mis annaksid inimestele võimaluse pere ja lähedaste seltsis vastavat tähtpäeva tähistada liiga vähe. Näiteks on mujal laialt levinud komme anda riikliku püha puhul, mis satub nädalavahetusele, siiski vaba päev järgmisel või eelneval töönädalal.
Meil see nii ei ole ning minu arvates pisendab see inimeste silmis kahetsusväärselt püha väärtust. Näiteks selleks, et erinevates linnades elavad pereliikmed saaksid pühasid koos tähistada, oleks üks täiendav vaba tööpäev kaalukaks teguriks.
Paljuski on see sümboolse tähtsusega küsimus ja näitab seda, millised on riigi valitsejate prioriteedid ning väärtushinnangud - kas inimene ja pere või raha ja materiaalne edukus? Isiklikult leian, et oleks igati paslik ja väärikas anda rahvale vabariigi aastapäeva puhul vaba tööpäev ka sel juhul kui tähtpäev sattubki nädalavahetusele. Eesti majandus kindlasti ei kaotaks.
Teet Soorm, HKScan Estonia juhatuse esimees:
Soomlastel on aastas kokku 38 puhkepäeva, Eestiga võrreldes on see nädal rohkem. Lisaks on soomlastel ka riigipühasid rohkem. Soome on näide heaoluühiskonnast, kus puhatakse rohkem ning mis on viinud ühe põhjusena ka majanduskrahhini ning mida nüüd hakatakse korrigeerima.
Eestis ei näe praegusel hetkel vajalikuks selles osas midagi muuta, kuna inimene vajab puhkust, et olla produktiivne ja teha oma tööd hästi. Eestis on see praegu tasakaalus. Puhanud ja produktiive töötaja on aluseks, et säiliks meie konkurentsivõime.
Andrus Ossip, Elroni juhatuse esimees:
Värske Fontese palgauuringu valguses, mille järgi teevad paljud töötajad Eestis lisatunde või töötavad ka teisel töökohal, võib pidada puhkuste kärpimist riskiks töötajate tervisele. Ehkki inimeste tervisenäitajad on tervikuna paremaks läinud, jäävad need siiski veel alla arenenud Lääne-Euroopa riikidele. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on meil riiklikke ja rahvuspühasid niigi vähem, ei ole mõistlik nende arvu veelgi vähendada.
Mina ei näe, et hetkel oleks hea mõte puhkuste ja pühade kärpimiseks või lisamiseks, pigem võiks otsida võimalusi riigi konkurentsivõime parandamise mujalt.
Tiina Drui, Eesti Energia personalidirektor:
Tööviljakuse ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida tasakaalu töö ja puhkuse vahel. Eestis on pisut üle kümne riigipüha, mujal riikides on selliseid päevi sageli aga rohkem. Sotsiaal-majanduslikud õigused on inimõiguste üheks osaks ning üks peamisi neist on õigus tööle ja puhkusele. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik nii tööandjale kui ka töötajale.
Eesti Energia taolise tööstusettevõtte tootlikumaks muutmine on keerulisem protsess ja seda ei saavuta matemaatiliselt puhkusepäevade vähendamisega. Viimasel võib olla hoopis vastupidine efekt ja suureneda võib tööõnnetuste arv. Soomes kehtiv puhkuseõigus näeb ette pikemaid puhkuseid kui Eesti vastav seadusandlus. Eestis on õigus saada 2,33 kalendripäeva puhkust iga töötatud kuu eest, Soomes 2,5 argipäeva. Seega Soome riigil on ka niiöelda ruumi rohkem, kust vähendada.
Mida Soomes on plaanis teha?
- vähendada puhkuse päevade arvu 38 päevalt 30 päevale;
- vähendada ületunnitasu ja kompensatsioon pühapäeval töötamise eest;
- muuta haiguspäevade eest tasumise korda.
Samas ka tugevdatakse koondatavate inimeste õigusi ning jääb ära varem plaanitud käibemaksu tõus ära. Kui meetmed õnnestus ellu viia, siis alandab Soome valitsus 2019. aastal tööjõumakse ligi miljardi euro võrra.
Muudatused tahab valitsus läbi suruda seadusemuudatustega.
