Soome tahab laenuvõtmise ohjeldamiseks inimeste laenude ja palkade registrit luua

 (21)
Eestis on register 90ndate lõpus ka töötanud
Register
RegisterFoto: Hendrik Osula

Soome justiitsministeerium kinnitab, et kuna praegu on väga lihtne laenu saada, on inimeste liigse laenukoormuse vältimiseks tarvis luua krediidiregister, kuhu oleksid koondatud andmed inimesele antud laenude ning tema sissetulekute kohta

Soome justiitsministeeriumi avaldatud raporti kohaselt peaks riik looma positiivse krediidiinfo andmebaasi. Raporti põhiautor, professor Erkki Kontkanen ütleb, et positiivset krediidiregistrit on tarvis, sest laenupakkujate arv on kasvanud ning kogu laenuandmise protsess on digitaliseeritud, vahendab Yle.

Andmebaasi oleks tarvis selleks, et laenuandjad saaksid reaalajas infot kliendi laenukoormuse ning sissetuleku kohta. Baasi eesmärk on niisiis anda laenutaotlejate laenukõlbulikkuse kohta praegusest parem ülevaade. Senisest baasist saab laenuandja teada ainult taotleja maksehäirete kohta.

Põhjalikum krediidiprofiil lubaks aga laenuandjatel taotleja laenude teenindamise võimet ning võimalikku ülelaenamist oluliselt paremini hinnata.

Registris peaks olema info ka inimeste sissetulekute kohta
Kontkanen soovitab, et registris peaksid olema andmed nii laenuvõtja laenude kui ka tema sissetulekute kohta.
Raporti kohaselt läheks sellise registri loomine maksma umbes 20 miljonit eurot, mille jagaksid omavahel maksuamet ning keskpank. Registri aastane ülalpidamiskulu oleks kolm miljonit eurot ning selle maksaksid kinni süsteemi kasutajad.

Soome justiitsminister Antti Häkkänen toetab positiivse krediidiregistri loomist, kinnitades, et riik peab elanike liigset laenuvõtmist ohjeldama.

„Üksikisiku vastutus on oluline, kuid praegu vajame ka valitsuse tegutsemist,“ lausus Häkkänen, lisades, et kui finantsinstitutsioonidel oleks laenuvõtjate laenude teenindamise võime kohta rohkem infot, oleks neil paremad võimalused ning ka suurem vastutustunne laenude väljastamisel.
Raport annab ministri sõnul hea aluse edasistele töödele.

Sama teemat kaalus Soome justiitsministeerium ka 2013. aastal. Toonase analüüsi läbiviija professor Ahti Saarenpää aga positiivse krediidiregistri loomist ei soovitanud, seda osaliselt ka sellepärast, et toona alles käis Euroopa Liidu andmekaitse määruse koostamine.
Õigusekspert Jukka Lång kinnitas, et mais jõustunud euroliidu uus andmekaitsemäärus ei takista registri loomist.
Isikutel, kelle andmed registris on, peab olema võimalus enda kohta hoitavat infot kontrollida ning samuti peab neil olema ülevaade, kuidas nende andmeid kasutatakse. Krediidiasutused seevastu ei saa ilma klindi teadmata krediidikontrolli teha.

Eestis on register isegi töötanud
Mullu juunis toimunud Finance Estonia positiivse krediidiregistri seminaril meenutati, et 1994-2001 töötas Eestis positiivne register. Toona lõid selle registri 20 panka, ning reaalselt alustas see tegevust 1997. aastal. Register lõpetas töötamise 2001. aastal kui üks suure osakaaluga pank loobus. “Siit omakorda tõusetus küsimus, kas andmete vahetamine peaks olema vabatahtlik või kohustuslik. Hetkel tundub, et mitmed pangad ei ole koostööst huvitatud. Kas juhul, kui märgatav osa infost jääb koostööst eemale, aitab poolik lahendus üldse kaasa klientide maksevõime hindamisele või protsesside efektiivistamisele,” lisas toonane FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Andrus Alber.

Kaks aastat tagasi kirjutasid Krediidiinfo ja 12 Eesti krediidiandjat alla Positiivse Registri asutamislepingule. Suured pangad sellega aga liitunud ei ole.

Positiivse krediidiregistri loomise kaalumist sätestav punkt oli ka 2015. aasta koalitsioonilepingus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare