Valitsus põhjendab eelnõud nn CO2 lekke riskiga, vahendas Soome rahvusringhääling Yle. CO2 leke tähendab, et ettevõtted suunavad tootmise riikidesse, kus heitmekulud on madalamad.

Samas on riiklik majanduse uurimiskeskus VATT nimetanud eelnõud raha raiskamiseks ja teatanud, et CO2 lekke kohta pole mingeid tõendeid. VATT märkis ka, et juba praegu saab Soome rasketööstus elektriarvete tasumiseks toetust umbkaudu 600 miljoni euro eest aastas.

"Küsimus on selles, et Soome energiaintensiivsele tööstusele tagatakse samasugused konkurentsitingimused kui muu maailma tööstusele," rääkis Yle-le majandusminister Olli Rehn.

Rehni sõnul sobib näiteks see, et Hiina terasetööstus on viimastel aastatel ahmanud endale suure osa Euroopa turust. "Me peame silmas töökohti ja hindame seda just tööhõive vaatenurgast," ütles ta.

Uue eelnõu kohaselt makstakse aastatel 2017-2021 rasketööstusele kokku 232 miljonit eurot toetust. Põhimõtteliselt on plaanis kompenseerida ELi heitmekaubandusest tulenev elektri kallinemine keemia-, metsa- ja metallitööstusele.

Yle teatel on eelnõud kritiseeritud eelkõige seetõttu, et elektri hulgihind on Põhjamaades viimastel aastatel kukkunud ja seda oodatakse edaspidigi langevat. Mis omakorda tähendab, et heitmekaubandus ei mõjuta hulgihinda enam samal määral kui varem.

Rehni sõnul jälgib ministeerium energiakaubandust ning on valmis süsteemi vajadusel muutma. "Seni on lähiaastatest küllalt põhjendusi Soome energiaintensiivsele tööstusele põhjendamatu konkurentsitõkke korvamiseks," sõnas ta.

Raha toetuseks tuleb riigi eelarvest. Siiski jääb Rehni sõnul meetme kulu esialgsest hinnangust madalamaks: näiteks kevadel arvati, et aastal 2018 tuleb maksta 43 miljonit toetust, nüüd on see hinnang kukkunud 27 miljonile.