Paavo Lipponeni valitsuse noorim minister - haldusminister Jouni Backman tegi läinud nädalal Turun Sanomatele ja Savon Sanomatele antud usutluses vea, mis tekitas Soome ajakirjanduses elava poleemika säärase sotsiaalse probleemi üle, millest siin varem vaikitud. Uueks päevateemaks kerkis nimelt ealine rassism ehk vanemate, kuid kaugeltki mitte veel pensioniikka jõudnud inimeste teadlik kõrvaletõrjumine tööturult.
Noor minister Backman viitas oma esinemises ettevaatamatult võimalusele, et avaliku ehk riikliku sektori kulude kärpimist võiks saavutada näiteks riigi ja maakondade töötajate ealise struktuuri noorendamisega. Vähe sellest, minister ütles lausa otsesõnu, et organisatsioonide uuendamise ainus võimalus olevat vanemate töötajate vallandamine.
Ka rahandusminister Arja Alho kinnitas, et temale alluvas ministeeriumis on kõne all olnud personali noorendamine selleks, et palgakulusid kokku hoida. Tõsi küll, Alho lisas, et vanus ei ole Soomes iseenesest seaduslik vallandamise põhjus.
Kasutatud kindad
Soome ajakirjandus mõistis ministrite hoiaku hukka, kuid asi pole ainult selles. Kogu Soome tööturu õhkkond on ülikõrge töötuse tõttu muutunud keskealiste ja vanemate töötajate suhtes väga vaenulikuks - mitte ainult viiekümneseid, vaid isegi juba neljakümneseid peetakse tööturul just nagu kasutatud kinnasteks. Tööandjad kujutlevad, et kui keskealised ja vanemad suudetakse tööturult kõrvaldada, siis sünnib uusi töökohti noorematele.
Ajakirjanduses on säärast hoiakut nimetatud inimväärikust alandavaks ja solvavaks ealiseks rassismiks, sest nii Soomes kui mujal lääneriikides on normaalne pensioniiga 64-65 aastat. Lisaks sellele näitavad uurimused, et inimeste loovus ja töövõime on maksimaalne just 45-aastaselt ning suur osa inimesi, kes aktiivselt töötavad, säilitavad loovuse ja töövõime 70.-75. eluaastani.
Soome bürokraatia eurobürokraatiast avatum
Helsingin Sanomat tegi koostöös Rootsi ajakirjaga Journalisten ühe huvitava katse, selgitamaks välja EL-i, Soome ja Rootsi haldusorganite avalikkuse astet. Nimelt paluti Soome, Rootsi ja EL ametnikelt 20 erinevat dokumenti, mis olid seotud Europoli tegevusega. Brüsselist jäi saamata 16, Helsingist kuus ja Stockholmist kaks dokumenti, mis tähendab, et EL-i haldusametnikud osutusid mitu korda kinnisemaks ja tsenseerivamaks kui Rootsi ja Soome ametnikud.
Soomes küsiti dokumente Soome esinduselt Brüsselis, välisministeeriumi EL-i sekretariaadilt ja siseministeeriumi pressiteenistuselt. Soome ametnikud keeldusid andmast kuut dokumenti, millest vaid kaks olid samad, mida ei antud ajakirjandusele Rootsis. Osa dokumente anti ajakirjanikele osaliselt tsenseeritult, näiteks tsenseeriti Europoli narkootikumikuritegusid uuriva üksuse aastaaruannet. Tsenseerimist põhjendati sellega, et sääraste andmete loovutamine võib kahjustada Soome suhteid ja et need andmed on hangitud politsei poolt ning mõeldud politseiametnikele kasutamiseks.
Helsingin Sanomate toimetus pani imeks seda, et kuigi Soome ametnikud olid avatumad kui EL-i ametnikud, tsenseeriti siiski Soomes näiteks dokumenti, mille testitegijad said tervikuna kätte EL-i ametnikelt. Testi käigus selgus tõsiasi, et Europol võib koguda ja säilitada oma andmepanga arhiivis andmeid peaaegu kõigi EL-i kodanike kohta.
SIRJE KIIN, Turu RVE
