Soome ja Norra kinnisvaraturgudel on ühine ka see, et mõlemas riigis on eluasemelaenud seotud muutuva intressimääraga, Rootsis ja Taanis aga kasutatakse tavaliselt fikseeritud intressimäära.

“Eluasemete hinnad käituvad märgatavalt stabiilsemalt riikides, kus laenude intressimäärade tase muutub rahulikumalt. Eluasemehindade areng Soomes on liiga intressitundlik,” ütles Nordea peaanalüütik Juha Ahtola STT-le.

Hinnamulli ohtu Soomes siiski ei ole, kuna korterite praegune hinnatase on neljakordne aastase palgatasemega võrreldes, 1980. aastate lõpu hinnataseme kõrgpunktis olid hinnad kuuekordsed, ütles Ahtola.

Soome on ainus Põhjamaa, kus korterite reaalhinnad on senini 1980. aastate hinnamulli tasemest allpool.

Uuringu viis läbi Nordea analüüsiosakond, mis võrdles saja ruutmeetri suuruses korteris elavaid peresid erinevates riikides.

Ahtola ei usu eluasemehindade kiiret tõusu, kuna intressimäärad hakkavad tõusma ning see pärsib ka eluasemete hinnatõusu, kuna laenude teenindamine kallineb.

Ahtola ütles, et madal intressimäärade tase on tekitanud tarbijates roosilise ettekujutuse võlgade teenindamise kuludest.

Tema hinnangul ei ole praegu Põhjamaades kusagil olukorda, mida võiks nimetada kinnisvaramulliks. Endiselt on laenu võtnute suurim risk liiga suur laenukohustus maksevõimet arvestades ning usk, et intressimäärad püsivad madalal.