Soomes töötavad eestlased lasevad end teadmatusest palgaga pügada
Eestist Soome tulnud töötaja sõlmis sealse tööandjaga töölepingu ning oli ettevõttes ametis aasta aega. Kui töösuhe lõppes, selgus, et inimene oli teinud 3000 tundi tööd, kuid saanud miinimumpalka vaid 1500 tunni eest. Ülejäänud 1500 töötunni eest ei makstud midagi. Petetud töötaja läks abi saamiseks advokaadi jutule ning praegu peetakse töö-andjaga saamata palga väljamaksmise üle läbirääkimisi.
Selliseid juhtumeid tuleb õigusbüroos ette üha sagedamini: Soomes töötanud Eesti elanikud on seadust mitte tundes saanud vähem palka, kui pidanuks. Inimesed ei tea oma õigusi ning kaotavad seetõttu palgast sadu eurosid.
Tööaeg ja ületunnid
Samas panevad Soome seadused töötaja õigused ning töö-andja kohustused väga rangelt paika. Need seadused määravad miinimumpalga, tööaja pikkuse, hüvitise ületunnitöö eest ja ka näiteks viivised juhuks, kui töö-andja ei maksa palka õigeaegselt. Kõige tähtsam eesti töötaja jaoks on vahest teada, kui suur on ühes või teises valdkonnas ametlik miinimumpalk.
Mida tuleks siis Soome tööle minnes silmas pidada? Algatuseks seda, et tööaja norm Soomes, nagu Eestiski, on kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaeg võib olla ka summeeritud, kuid kokkuvõttes peab see kogu aasta peale välja andma 40 tundi nädala kohta.
Seadus lubab teha ületunnitööd, kuid see on rangelt reguleeritud. Tööandja ei saa töötajat ületunnitööle sundida, vaja on töötaja nõusolekut. Nelja kuu jooksul tohib teha maksimaalselt 138 ületundi ning aasta jooksul maksimaalselt 250 ületundi. Kahe esimese ületunni eest tuleb maksta täpselt poole rohkem kui nn tavalise töötunni eest, järgmiste ületundide eest peab töötaja saama juba kahekordset tasu. Kui teie tööaeg on näiteks kella 8–17-ni ning tunnitasu kümme eurot, siis pärast kella viit tuleb maksta 15 eurot tunnis ja seda kuni kella seitsmeni õhtul. Alates kella 19-st tuleb maksta juba 20 eurot tunnis. Seadus loetleb ka erijuhud, mil tuleb alati maksta lisa sada protsenti palgast.
Kui töötaja märkab, et talle kas ei maksta ettenähtud palka, jäetakse ilma ületunnitasust või on tal probleeme tööajaga, tuleb sellest viivitamatult töö-andjaga rääkida.
Kuidas end aidata
Kui tööandja ei nõustu õiget töötasu maksma, tuleb pöörduda kohtusse. Jälgima peab kindlasti aegumistähtaegu. Tavaliselt ei tekita palga kättesaamine pärast kohtuotsust probleeme. Ometi tuleb ette olukordi, kus tööandja on selleks ajaks lihtsalt maksejõuetu. Siis korvab petetud töötajale saamata palga riik.
Eestis lahendatakse töövaidlusi lihtsustatud korras töövaidluskomisjonis. Soomes tuleb esitada kohtusse hagi – toimub tavaline hagimenetlus. Kohtuliku töövaidluse eest ei ole vaja tasuda riigilõivu.
Seadused, mida Soome tööle pürgija võiks uurida:
1. Töölepinguseadus (Työsopimuslaki, 26.01.2001/55). Reguleerib töösuhte põhiküsimusi: kuidas tööleping tehakse, töötaja ja töö-andja õigused ning kohustused, töölepingu lõpetamine.
2. Tööajaseadus (Työaikalaki, 09.08.1996/605). Reguleerib tööaega jpm.
3. Puhkuseseadus (Vuosilomalaki, 18.03.2005/162). Reguleerib puhkusega seotud küsimusi.
4. Lähetatud töötajate seadus (Laki lähetetyistä työntekijöistä, 09.12.1999/1146) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi, 96/71/EY). Reguleerib EL-i tasemel töötajate teise liikmesriiki lähetamise teenust. Määrab, mis tööd ning millistel tingimustel võib teises riigis teenuse osutamise raames teha.
5. Seadus Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia kodanike palgatöö tingimuste kohta (Laki Tsekin, Viron, Latvian, Liettuan, Unkarin, Puolan, Slovenian ja Slovakkian kansalaisten ansiotyön edellytyksistä, 0.04.2004/309). See on nn üleminekuseadus.
Seadustega peaksid tutvuma eelkõige töötajad, kes lähevad üle lahe tööle omal käel. P. L.
Vt ka:
www.epl.ee “Soome tööle”;
Soome tööturu infokeskus Tallinnas:
www.sak.fi/tallinn
