Samas moodustavad uue probleemrühma tarbijad, kellel on tarbimiskrediit mitmest eri kohast: krediitkaardifirmalt, pangalt, kaubandusketilt, mööblipoelt ja majapidamistehnika müüjalt, kirjutab Turun Sanomat.

Keskmise Soome perekonna võlakoormus moodustab vaid 70 protsenti aastastest netotuludest. Rootsis on see näitaja 100 ja Taanis kohati 170 protsenti.

“Soomlaste vastav näitaja on endiselt hämmastavalt madal,” kommenteeris Soome Panga osakonnajuhataja Heikki Koskenkylä.

Ajalooliselt odavaim laenuraha ja pankadevaheline konkurents on viinud marginaalid alla ühe protsendi. See on viinud ka eluasemelaenude kasvutempo 15 protsendini.

Samas kasvab Iiri, Hollandi ja Inglismaa eluasemelaenude turg 20-30 protsenti aastas, ütles Koskenkylä.

Pooled Soome leibkonnad on täiesti võlavabad ning vaid neljandikul ehk umbes miljonil on eluasemelaen. Suurimad eluasemelaenud on 30-40-aastaste vanuserühmas.

Soome hoiupankade keskuse peaanalüütiku Timo Lindholmi sõnul ei ole suurimate eluasemelaenudega kliendirühm sama, mis probleemne rühm.

Soome Panga hinnangul moodustavad laenude teenindamise kulud alla 10 protsenti leibkondade käsutusse jäävatest tuludest. Samas on see näitaja suure eluasemelaenu võtnud noores peres märksa suurem.

Kuna eluasemelaenud on tagatud kinnisvaraga, on pankade risk väike. Ka on leibkondadest tingitud laenukahjum väga väike võrreldes firmade poolt tekitatud laenukahjumiga.

Soome analüütikud ei pea laenuintresside suurt tõusu tõenäoliseks. Lindholmi sõnul võib eurotsoonis juba viieprotsendilist intressimäära pidada kõrgeks.

Kokku on Soome leibkondadel võlgu 50 miljardit eurot, eluasemelaenude osakaal on 35 miljardit ja tarbimislaene on kaheksa miljardit eurot, ülejäänu moodustavad õppelaenud.